Salva kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt ütles Delfile, et teehooldajalt hüvitise nõudmine ei ole kindlustusseltsidel tavaks olnud ja sellist pretsedenti ei ole tema teada tehtud. 

"Liikluseeskiri näeb ette, et autojuhid peavad oma sõidukiiruse ja pikivahe kohandama vastavalt tee- ja ilmastikuoludele niimoodi, et nad takistuse ilmnemisel oleksid võimelised ohutult peatuma," rääkis Kivirüüt, kelle sõnul põhjustab liiklusõnnetuse alati sõidukijuhi eksimus.

"Hommikuse Jõelähtmel toimunud ahelavariiga seoses ei ole meile veel kahjuteateid laekunud, kuid selleks on veel aega," nentis Kivirüüt. Tema sõnul saab olema üsna keeruline ülesanne välja selgitada, millised sõidukid on kahju põhjustajad ja millised kannatanud.

If kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss ütles Delfile, et neile on seoses hommikuse avariiga laekunud kaks liikluskindlustuse kahju. "Suure tõenäosusega võib neid veel lisanduda," rääkis Porss.

Teehooldajale Porsa sõnul kindlasti kahjunõuet ei esitata. "Teoreetiliselt võib kõne alla tulla teeomaniku vastutus, juhul kui tee oli sellises seisundis, et seal ei olnud võimalik ohutult liigelda," selgitas Porss. "Üldjuhul on ikkagi nii, et õnnetuse põhjustab teeoludele mittevastav sõidukiirus."

Huvitaval kombel on pisut teisel seisukohal ERGO kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Caterina Lepvalts, kelleni on seoses ahelavariiga seni jõudnud üks pöördumine. Lepvalts on nimelt valmis nõudega ka teehooldaja poole pöörduma.

"Praeguseks on meile teada antud ühest veokist, kelle tõttu eelduslikult veel mitu sõidukit avariisse sattusid. Antud veokil on ERGO-s nii liiklus- kui ka kaskokindlustus, lisaks ka autovedaja vastutuskindlustus, seega, kui mingeid välistavaid asjaolusid ei ilmne (näiteks joove või juhtimisõiguse puudumine), siis maksame me hüvitise välja," rääkis Lepvalts.

"Juhul, kui menetluse käigus ilmnevad regressnõude alused, siis pöördume ilmselt nõudega ka teehooldaja poole," ei näe Lepvalts teehooldajale nõude esitamises probleemi.