Hooldushaigla töötaja küsib: mille eest karistatakse meie eakaid ja nende lähedasi?

Viimasel ajal on räägitud küll erinevate puuetega noortest, küll töövõimetuspensionäridest, aga millegipärast on vähe räägitud eakatest. Kuna töötan ühes Tallinnas asuvas hooldushaiglas, siis puutun eakatega pidevalt kokku. Mind on painama jäänud paar mõtet. Esiteks: kas meie eakad on tõesti sellise vanaduspõlve ära teeninud?

Mille eest karistatakse nende lapsi ja lähedasi, kes enamasti maksavad nende ülalpidamiskulusid?

Reeglina maksab esimesed kaks kuud haigekassa ja patsiendil tuleb maksta omaosalustasu kuskil 300 ringis, aga kui see kaks kuud mööda saab, siis tõuseb kohamaks 900 tuuri! Milline eakas saab sellist pensionit?

Ja kui lapsed või lähedased maksta ei suuda, siis hakkabki vanainimesel nn Kolgata tee pihta. Reeglina neid memmesid-taatisid koju ei saa võtta, sest nad vajavad ju ööpäevaringset hooldust. Nii ongi juba varakult järgmises haiglas koht valmis vaadatud ja sõit läheb lahti, aga ega neid hooldekodusid pole ju ka palju, mis oleksid riigi hallata. Enamik on ju erakad ja hirmkallid.

Kas need memmed-taadid ei teinud nõukaajal tööd? Või olid nad valel ajal vales kohas? Miks meil on nii vähe riiklikke hooldekodusid? Kas riik tahab selle kõik oma turjalt ära veeretada? Miks meie eakad ei saa olla hooldatud ja hoitud oma raha eest, koormamata oma lapsi ja lähedasi?