Lugeja maale kolinud noorele emale: miks peaks keegi end vabatahtlikult sellisesse olukorda panema?
Noore ema jutuke lõppevast emapalgast oli kohe nii huvitav, et tekkis küsimus, kas kirjutaja on ikka täie mõistuse juures või hoopis kirgi kütta sooviv poolearuline poliitbroiler. Neiu kirjutab, et kolis pealinnast maale veel sündimata lapse huve silmas pidades. Väga tore! Kas selle peale ka mõeldi, et varsti peaks laps kooli minema?
Kuna jutu põhjal võib eeldada, et tegemist on suhteliselt eraldatud paigaga, et mitte öelda kolkakülaga, siis ei ole kasvaval lapsel läheduses ka teisi lapsi, kellega mängida. Lähimas asulas võib olla kool, kus on parimal juhul ainult algklassid. Vanemates klassides peaks laps käima 50 kilomeetri kaugusel linnas, kuhu käib päevas ainult kaks bussi. Täitsa hästi on lapse peale mõeldud.
Põnn saab peagi pooleteiseaastaseks, maja kerkib, aga emapalk hakkab läbi saama. Kas seda maja ehitatakse emapalgast või?
Noor ema kirjutab: "Maal tööd ei ole, aga kui töötaksin linnas, kuluks kogu palk selle töötamisega seotud kuludele." Kusagil peab ju perekonna teine pool ka töötama ja millegagi tööle minema? Transporti oleks ju võimalik jagada...
Palun tehke mulle kui võhikule selgeks, miks peaks keegi kolima väikelast kasvatama kohta, kus on täistuisanud teed ja mitmepäevased elektrikatkestused? Miks peaks keegi hakkama lastetoetuse ja emapalga eest tsivilisatsioonist kilomeetrite kaugusele eramaja ehitama?