Kogu Prantsuse politsei on ka pärast terroristide tapmist tagajalgadel, tuhanded inimesed mitte ainult Prantsusmaal, vaid paljudes läänemaailma pealinnades kogunevad toetus- ja mälestusmeeleavaldustele, räägitakse sõnavabaduse pühadusest, väärtuskonfliktist, islamiohust ja küsitakse, mis valesti läks.

Kes on süüdi?

Eesti Päevaleht väitis, et Süüriast tagasipöördunud Lääneriikidest pärit võitlejad on täna "kõige suurem julgeolekuoht", et seda olevat korduvalt väitnud "maailma julgeolekuasutused".

Kahtlemata kerkib Pariisi sündmuste taustal küsimus, kas ka teised Euroopa riigid, kas koguni Eesti, on nüüd sarnaste rünnakute ohus. Kas võiks olla võimalik, et Sirp avaldab mõne pilapildi islamistidest ja järgneb veresaun Voorimehe tänaval?

Loomulikult ei saa Prantsusmaal toimunud jubeduse tähendust ja vaba maailma raputavat mõju alahinnata. Ent väita, nagu oleks islamistlikud üksikvõitlejad täna maailma suurim julgeolekuoht, on siiski liiast.

On tõsi, et mõned Eesti elanikest muhameedlased on läinud ISIS-e ridades Süüriasse võitlema. Meie numbrid on samas arusaadavalt mikroskoopilised. Kui kokku hinnatakse välismailt pärit ISIS-e sõdalaste arvu erinevates analüüsides 12 000-15 000-le, siis suurem osa pärineb neist moslemimaadest nagu Saudi Araabia, Maroko, Liibüa, Tuneesia jne. Kuid kokku on võitlejaid umbes 50 riigist.

Euroopast on enim ISIS-e võitlejaid Inglismaalt ja Prantsusmaalt

Euroopa riikidest on numbriliselt suurim arv võitlejaid pärist Inglismaalt, umbes 500, umbes samas suurusjärgus on neid ka Prantsusmaalt ja Saksamaalt.

Eesti seisukohalt on ehk murettekitavam, et islamiusuliste koguarvu silmas pidades on proportsionaalselt kõige rohkem sõdalasi Süürisse ja Iraaki läinud ei kusagilt mujalt kui Soomest. Samas on põhjanaabrite number suhteliselt marginaalne. Sealsest enam kui 40 000 muhameedlasest sõdib Süürias umbes 30.

ISIS-e tagasipöördujad valmistavad muret ka Rootsi julgeolekuteenistustele, kelle arvestuste järgi võitleb Iraagis ja Süürias umbes 80 Rootsi elanikku. Muide, läinud sügisel ähvardas üks Rootsi islamist araabia telekanalisse helistades rünnakuga Rootsit. "Me võitleme Rootsi ja kogu Euroopa vastu kuni surmani," ütles Rootsi sotsiaalabil elav mees.

Kuigi kaitsepolitsei on viimastel aastatel väidetavalt jälginud mõningaid Skandinaaviast lähtuvaid katseid luua sidemeid Eesti moslemikogukondades, tuleb üldist ISIS-e ohtu silmas pidades arvestada, et Eesti muhameedlaste taust on oluliselt erinev Lääne-Euroopa muhameedlaste omast.

Eesti muhameedlased on valdavalt pärit endisest Nõukogude Liidust. Nad graviteerivad pigem Eesti venekeelse kogukonnaga ning nende perekondlikud ja kultuurilised sidemed ulatuvad küll Kaukaasiasse ja Kesk-Aasiasse, ent mitte traditsioonilistesse islamiterrorisimiga seotud maadesse.

Kuigi teoreetiliselt ei saa päriselt välistada, et mõni Eestist pärit islamivõitleja võib tagasi pöördudes tõepoolest kujutada julgeolekuohtu, on need üksikud isikud kindlasti edaspidi kaitsepolitsei valvsa pilgu all.

Arvestades aga seni üsna vähesel määral avalikult analüüsitud Kaukaasiast pärit sõdalaste rolli ISIS-s, eriti tšetšeenide oma, pööraksin tähelepanu Venemaale ja Põhja Kaukaasiasse liikunud noortele meestele, kelle seasvõib olla Süüriasse siirdunuid.

Venemaa jaoks on Lääne teravdatud tähelepanu islamiohule täna eluliselt oluline

Venemaa jaoks on Lääne teravdatud tähelepanu islamiohule täna eluliselt oluline. Nii oluline, et mitmed analüütikud ei välista Vene eriteenistuste rolli ISIS-e radikaliseerimises. Vähemalt on Süüriasse liikunud üle tuhande Venemaa tšetšeeni, mis tekitab huvitavaid küsimusi, kuidas see logistiliselt võimalikuks on saanud. Narratiiv, et üksikud terroristid on Euroopale ohtlikumad kui agressiivne Venemaa, on iseenesest vähemalt sama suur oht kui islamistid.

Ajakirjanike mõrvamine on loomulikult tülgastav meetod ja taoliste rünnakute kordumine Euroopas tuleb iga hinna eest välistada. Ka Eesti julgeolekuteenistused peavad siin silmad lahti hoidma. Ent selle hirmsa loo käigus on ülitähtis mitte unustada suurt pilti. Pilti, kus viimase 20 aasta jooksul on Venemaal tapetud või hukkunud üle 200 enamasti võimukriitilise ajakirjaniku, kus Venemaa okupeerib sõjaliselt mitme oma naabri territooriume, peab terroristlike meetoditega sõda Ukrainas, ähvardab sõjalennukite ja provokatiivsete õppustega naaberriike, röövib NATO julgeolekuohvitsere, uputab Läänemaailma banaalse propagandaga ja ähvardab tuumarelvaga.

ISIS-e tagasipöördunud võitlejad on oht Euroopale, ka Eestile. Ent suurem oht on, et maailm pöörab kogu tähelepanu neile ja unustab elevandi toas. Unustab, et meie tänast elukorraldust, rahvusvahelist julgeolekuarhitektuuri ja paljude riikide iseseisvust ohustatakse hoopis mujalt ja hoopis tõsisemalt.