"Turvatundele ei saa enam lootma jääda ning tulemuseks on autotsensuur, mis on väga ohtlik meie sõnavabadusele ja järjest vähem hakkab seda satiiri Euroopas olema," kõneles Kala. "Vaatan juba ka ise, mida ma Twitteris säutsun. Info, mis minult välja läheb, ei ole mingil juhul räuskav, aga kui juba sellele tuleb raevukas vastukaja, siis lõppude lõpuks tuleb enesetsensuur."

Pikka aega Pariisis elanud ja täna Brüsselis töötav Kala rääkis, et kogu sotsiaalmeedia on täis solidaarsussõnumeid. "See rünnak on ühiselt hukka mõistetud ja seda teevad ka kõik moslemi kogukonna esindajad," rääkis ta.

Kala sõnul on Pariisis toimunud tulistamine üleilmne šokk alates Austraalist ja lõpetades Argentiinaga. "Päris ehmatav on vaadata ka neid kohalike poolt mobiilidega filmitud stseene, kuidas inimesed jooksevad mööda Pariisi elegantseid bulvareid ja lihtsalt tulistavad," tunnistas Kala.

Paraku on Kala sõnul teada, et just Prantsusmaalt läheb kõige suurem hulk võitlejaid ISISesse. "Siit jõuame tagasi multikultuurse ühiskonna valupunktide juurde," märkis Kala.

Kala avaldas kahetsust, et taas kord on rünnaku objektiks ajakirjanikud. "Inimesed on oma töö ja ameti pärast elust ilma jäänud," sõnas ta ja tõi paralleeli, et "kui sa pole nõus kohaliku lihunikuga, et ta müüb seakooti, kuid sinu usk ei luba sead süüa, siis sa ju ei laste teda maha".

Toimetuste turvameetmeid võib Kala sõnul küll rangemaks muuta ja panna vastuvõtulaudadesse istuma erapolitsei või turvafirma, aga ühel hetkel kui nad vaatavad vales suunas, siis toimubki midagi. Ka Charlie Hebdo toimetus oli juba aastaid politseivalve all, kuid täna laskis terroristid toimetusse just oma töötaja. „Karikaturist kirjutas, et ta oli lapsega turvaukse juures, kui talle oli pandud relv otsa ette, et ta avaks toimetuse ukse,“ vahendas Kala karikaturist kommentaari.

Kala sõnul evakueeris väljaandja, kelle peamiseks ajaleheks on Hispaanias ilmuv El País, oma töötajad pärast tapatalguid Pariisis. Ka Taani ajaleht Jyllands Posten on tõstnud oma turvamehhanisme. „Kardetakse, et olukord eskaleerub. Praegu on kogu Euroopa meedia mures, mis saab edasi?“ sõnas Kala.

Kuigi täpselt on seda võimatu prognoosida, siis Kala sõnul on kindel see, et ehkki suuremale osale eurooplastest on enesetsensuur täiesti vastuvõtmatu. „Hakkab kehtima enesetsensuur ja see on vastuolus kõige sellega, millesse me usume,“ lausus ta.

"Sõnavabadus ja pressivabadus on Euroopa üks kindel alustala, milleta ei oleks seda, mis meil täna on," ütles Kala.

Seoses Pariisi ajakirjas toimunud tulistamisega on Kala sõnul oodata ülemaailmseid rahvakogunemisi, et avaldada kaastunnet kadunute peredele ja olla solidaarne sel väga pingelisel momendil Prantsusmaaga. Juba täna õhtul kogunes rahvas Pariisi Place de la République'ile - Vabariigi väljakule.

Martin Kala väljendas Delfile intervjuud andes oma isiklikku arvamust, mitte Euroopa Ajalehtede Liidu seisukohti.