Mikser: palgavaesus on Eestis pigem teatud regioonide ja sektorite, mitte noorte probleem

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser arvas, et Edgar Savisaare mõte tõsta miinimumpalk kohe 1000 euroni on sisutühi, aga sotsiaaldemokraatide mõte miinimumpalk nelja aastaga kahekordistada on tehtav ilma töötuse kasvuta.

Mida arvate Keskerakonna mõttest tõsta kohe alampalk 1000 euroni?

See on üks uitmõte. See on võrreldav sellega, kui üks IRLi poliitik ütles, et tõstame tulumaksuvaba miinimumi kohe 500 euroni. Selline tühi numbrite võidupakkumine ei tähenda tegelikult midagi. Sotsiaaldemokraatidel on selge pikaajaline visioon, kuidas on võimalik jõuda alampalgaga teatud aastate pärast tuhande euroni, aga järgmise valimisperioodi lõpuks 800 euroni. Selle taga on selge visioon ja arusaam, mida selleks tuleb teha. Savisaare kõnes oli pelgalt üks number.

Inimestele ju meeldib mõte saada kohe rohkem raha kätte. Miks sotsid ei toeta mõtet, mis tooks kohe rohkem raha kätte?

Kaks valimistsüklit tagasi lubas üks erakond 25 000 krooni palka ja teine lubas selle peale 40 000. Miks mitte, arve on maailmas ju piiritult. 60 000 on ka ilus arv ja 100 000 on veel ümmargusem. Loomulikult toetan ma mõtet, et kõik Eesti inimesed peaksid saama kõrget palka. Poliitikult eeldatakse paraku, et ta suudaks mitte ainult kirjeldada, kui suur peaks olema palk või pension, vaid ka seda, kuidas seda teha nii, et see oleks võimalik ja riigile jõukohane.

Kuidas on võimalik tõsta kaks korda palka tühjaksvalguvas maakohas miinimumpalgaga töötaval teenindussektori töötajal?

See tähendab, et riik peab kolmanda osapoolena aktiivselt minema sisse sellesse dialoogi, kus ta on täna statisti rollis ehk pakkuma teatud visiooni ja soodustusi ka ettevõtjatele, et ettevõtjad oleksid valmis mitte ainult palka tõstma, vaid aktiivselt vaatama, kuidas oma tooteid ja teenuseid saaks mitte ainult riigis sees, vaid ka riigist välja kallimalt müüa. See tähendab inimeste kvalifikatsiooni tõstmist, see tähendab, et riik panustab inimeste täiend- ja ümberõppesse mitte ainult siis, kui nad on juba saanud koondamisteate ja töötuks jäänud, vaid tunduvalt varem. See on võimalik, vajalik ja mõistlik. Sellisel juhul ei ole inimesed keerulisemate aegade saabudes sunnitud nii suurel ulatusel otsima võimalusi väljaspool Eestit. See eeldab kolmepoolset tulupoliitilist kokkulepet nii tööandjate kui töövõtjatega. Mis on fundamentaale vahe sotsiaaldemokraatide soovil tõsta alampalka ja IRLi soovil tõsta natuke tulumaksuvaba miinimumi? Iseenesest pole see ka halb, eesmärk on sama – võidelda palgavaesusega. Konservatiivid lähtuvad arusaamast, et suur osa eesti inimestest ei suudagi teha tööd, mille eest oleks võimalik maksta rohkem kui 500 eurot. Meie arvame, et eesti inimesed on võimelised tegema tööd, mille eest makstakse tunduvalt rohkem palka. See tähendab, et nii riik kui tööandjad on motiveeritud panustama, et need inimesed oleksid tootlikumad, et nende kvalifikatsioon olekski parem ja siis ei ole see üle jõu käiv. Täna ülekaalukas osa eesti eksportivast tööstusest ei maksa palka, mis jääks miinimumpalga lähedusse. On tõsi, et on teatud tegevusalasid, kus tööjõukulude osakaal toote või teenuse lõpphinnas on väga suur. Eesti on globaalses konkurentsis ka nende riikidega, kus tööjõud on väga odav, aga need ei ole pikalt kestlikud tegevusvaldkonnad. Siin peaks riik panema pika sihi paika ja aitama ka neid ettevõtjaid liikuda väärtusahelas kõrgemale.

Kõige madalamad palgad on sektorites, kus palgataset piirab inimeste ostujõud. Maapoodide müüjad, keldribaaride baaridaamid linnades, kõiksugu inimesed, kes ei ekspordi midagi, vaid kelle turg on kohalik. Mida nendega teha?

Kindlasti mitte kõik poed ei maksa oma töötajatele miinimumpalka. Ma ei arva, et oleks Eesti paratamatus minna helgesse tulevikku ja pürgida viie rikkama riigi sekka sellisel viisil, et kahe lapsega üksikema töötab kusagil poes kassapidajana kella 11ni õhtul, jõuab koju, kui ta lapsed on juba magama jäänud ja et see on töö, mille eest talle polegi põhimõtteliselt võimalik rohkem maksta. Tänu sellele, et inimeste sissetulekud tulupüramiidi alumises otsas kasvavad, kasvab nende ostujõud ka neid vähemarenenud piirkondades ja nad suudavad tarbida rohkem. Kindlasti on alampalga tõusul väike mõju ka hinnatõusule. Needsamad kohalikud teenusepakkujad suudavad müüa rohkem ja kallimalt ja seeläbi suudavad ka oma töötajatele palka maksta. See on kahtlemata võimalik ja minu arvates ka vältimatult vajalik.

Lääne-Euroopas on kõrgele tõstetud miinimumpalgad toonud kaasa selle häda, et noortel töötajatel on raske saada oma esimest töökohta, kust nad saaksid omandada töökogemust ja seeläbi kõrgemat palka. Kas te ei karda, et teie plaan toob ka Eestis kaasa selle, et noored hulbivad 30. eluaastani ühelt praktikalt teisele ja korralikule tööle ei saagi?

Eestis noorte tööturule sisenemine on väljakutse, hetkel küll mõnevõrra väiksem kui mõnes teises Euroopa riigis. Seal on peale palgataseme teisi mõjureid veel – üleüldine mobiilsus tööturul. Kui tööturu paindlikkus on väga väike, siis uutel tulijatel on raskem sellele turule siseneda, see ei ole ainult palk. Kui me vaatame inimesi, kes töötavad alampalgaga, siis ma pole päris veendunud, et alampalgaga töötajate seas on värskelt tööturule sisenenute osakaal palju suurem kui 10-15 aastat tööturul jõudnute osa. Pigem on väga väikesed palgad regionaalne ja sektoriaalne probleem.

Sisenetakse brutopalgaga 500-600 eurot, mis jääb allapoole teie alampalga soovi.

See ei ole kindlasti mitte ebatavaline ja on normaalne, et inimene karjääri edenedes edeneb ka palga mõttes. Miinimumpalk ja palgavaesus, see, et inimesed käivad täisajaga tööl ja saavad miinimumpalka või selle lähedast palka, aga peavad ikka sotsiaalabi taotlema, on Eestis pigem teatud regioonide ja sektorite, mitte noorte probleem. Selliselt tuleb sellega ka tegeleda.

Savisaare ettepaneku kohta öeldi kohe, et see ei too kõrgemat palka, vaid suuremat töötust. Kas te siiralt väidate, et alampalga tõusu jõuga läbisurumine ei too kaasa töötuse tõusu kõige haavatavamate inimeste seas nagu vähemused, noored töötajad, pensionieelikud, vähese eesti keele oskusega inimesed?

Loomulikult. Seda mitmel põhjusel. Me ei räägi palkade kahekordistamisest ühe aastaga, vaid selle tõstmisest 20 protsenti viie aasta jooksul. Meie lahendus sisaldab endas riigi panust töötajate täiend- ja ümberõppesse. Mis madalama konkurentsivõimega inimesi puudutab, siis sotsiaaldemokraatide maksupaketis on ette nähtud ka sotsiaalmaksusoodustus, et tööandjad neid tööle võtaksid.

See soodustus ei kompenseeri seda palgatõusu, mida te ette näete.

Mitte kogu, aga see annab teatud motivatsiooni tööandjale anda tööd ka neile inimestele, kes on tudengid või eakad või muul põhjusel madalama töövõimega.

Kuidas te motiveerite ümberõppes osalema 56aastast vähese eesti keele oskusega Lasnamäe keldribaari baaridaami, kes unistab vaid pensionile minekust?

Loomulikult on inimese enda motivatsioon keskne. Juhul, kui inimene tunneb end motiveerituna, et teenida rohkem palka, peavad tal olema selleks võimalused. Muidugi ei saa kedagi sundida ümberõppes osalema. Ümberõppe võimalus peab olema neil inimestel, kes ei näe oma praeguses töökohas perspektiivi, aga kellel puudub võimalus oma raha eest ümberõppes osaleda.