Loogika selle mõtte taga on see, et raha saajad suunduvad sellega poodidesse ja aitavad halvatud majanduse ühisrahatsoonis taas käima panna. Selle tagajärjel peaksid firmad suurendama tootmist ja palkama rohkem töölisi, mis tooks kaasa nii majanduskasvu kui ka vajaliku hindade tõusu nõudmise suurenemise tõttu, kirjutab Der Spiegel.

Der Spiegeli sõnul saab üks asi üha selgemaks: Draghi ja teised keskpanga juhid on ära kasutanud kõik traditsioonilised vahendid deflatsiooniga võitlemiseks ning seetõttu propageerib üha rohkem majandusteadlasi ja rahandusprofessionaale niinimetatud „helikopteriraha“ kontseptsiooni (raha helikopterilt laiali loopimine).

„Oleks palju mõttekam võtta raha, mille Euroopa Keskpank tahab paigutada võitlusse deflatsiooni vastu, ja jagada see otse inimestele,“ ütleb Prantsuse investeerimispanga Natixis Euroopa peaökonomist Sylvain Broyer. Draghi on arvutanud, et tema hädaprogrammi kulud on triljon eurot. Seega saaks iga eurotsooni kodanik 3000-eurose kingituse.

Berliinis baseeruva mõttekoja Beyond the Obvious asutaja ning endine Boston Consultingi ettevõtete konsultant Daniel Stelter on kutsunud üles andma igale kodanikule lausa 5000-10 000 eurot. „See peab olema laiuaulatuslik, et sellel oleks mingi mõju,“ ütleb Stelter, kelle sõnul on need numbrid hinnangulised.

Oxfordi majandusteadlase John Muellbaueri arvutuste järgi piisaks eurotsooni käimalükkamiseks 500 eurost nina peale. „See (helikopteriraha) oleks Euroopa Keskpanga jaoks ka palju odavam kui praegused programmid,“ märgib Muellbauer.