Uurija: Soomest võib saada Venemaa sõjalise rünnaku esimene sihtmärk

Seni on usutud, et Soome võiks sattuda sõjalise konflikti osapooleks vaid osana laiemast sõjast. Praegustes oludes võib aga Soome kergemini ohtu sattuda kui on siiani mõeldud, kirjutab Soome välispoliitilise instituudi vanemuurija Charly Salonius-Pasternak.

Salonius-Pasternaki sõnul võib ette ennustada stsenaariume, mille puhul oleks Soome esimene ja sellel hetkel ainus Läänemere-äärne riik, mida sõjaliselt rünnatakse, vahendab Helsingin Sanomat.

Piiratud sõjalise jõu kasutamisel või sellega ähvardamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Näiteks poliitiliste otsuste mõjutamine, liikumisvabaduse piiramine Läänemerel või petterünnak, millega püütakse juhtida tähelepanu kõrvale mujale suunatud tähtsamast sõjalisest tegevusest, kirjutab Salonius-Pasternak.

Venemaal on Salonius-Pasternaki sõnul olemas võime hõivata naabrite territooriume avalikult, varjatult või vahendajate kaudu. Hõivates kas või paar Ahvanamaa saart võiks Venemaa tänapäevaste relvasüsteemide abil kontrollida Läänemere õhuruumi. Nii saaks ta efektiivselt piirata näiteks Helsingi ja Stockholmi vahelist lennuliiklust.

See mõjutaks keskselt näiteks NATO võimet kaitsta Eestit, rääkimata saarte okupeerimise laiemast mõjust Soome poliitikale, majandusele ja ühiskonnale, kirjutab Salonius-Pasternak.

Sellises olukorras peaks Soome poliitiline juhtkond mõtlema, millised sõjalisi meetmeid oleks ta valmis kasutama suveräänsuse rikkumise lõpetamiseks.

Ründaja eesmärk oleks ilmselt alguses ebaselge ning poliitiline juhtkond peaks kaaluma välise sõjalise abi palumist nii Euroopast kui ka Põhja-Ameerikast, kirjutab Salonius-Pasternak.

Soome saaks sellises olukorras kõige tõenäolisemalt poliitilist ja majanduslikku tuge, usub Salonius-Pasternak. Kui võõrriigi sõdurite kohalviibimine Soome saarel oleks selgelt tõendatud, vallanduks Lissaboni leppe järgne abiandmisklausel. See ei ole aga samasugune kollektiivne julgeolekutagatis kui NATO viies artikkel.

Iga Euroopa Liidu liikmesriik peaks eraldi kaaluma oma valmisolekut sõjaks mõne Soome saare pärast.

Avalikult oleks Soome Salonius-Pasternaki hinnangul vähemalt kriisi alguses sõjaliselt üksi. Üksi võitlemine on Soome riigikaitse alus ja lähtekoht. Võib aga juhtuda, et Soome ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide nägemused selle kohta, kas suveräänsust on rikutud ja kui tõsiseks seda peetakse, erineksid teineteisest.

Sellisel juhul võiks Soome ehk pidada nii diplomaatiliste kui ka sõjaliste meetmete kasutuselevõttu võimalikuks. Teised Euroopa riigid võiksid aga seevastu olla vaid diplomaatiliste meetmete poolt, sest loodaksid nii ära hoida kriisi laienemise. Soome oleks siis Salonius-Pasternaki sõnul suure ristsurve all.

Venemaa võiks oma eesmärgi saavutada isegi ühtki lasku tegemata, sest Soome ei pruugiks julgeda olukorda eskaleerida tugeva rahvusvahelise sõjalise toe puudumise tõttu. Mõned teised riigid võiksid Salonius-Pasternaki hinnangul veel nõuda, et konflikt ei tohi Soome tegevuse tõttu laieneda.

Et külma sõja järgne ajajärk on lõppenud, pole uuele ajajärgule veel nime. Sellel ajajärgul on Soome-vastane rünnak Salonius-Pasternaki sõnul siiski tõeline võimalus, mille riigi poliitiline juhtkond ja tulevased valitsused peavad julgeoleku- ja kaitsepoliitikat kavandades arvesse võtma.