Seoses lähenevate valimistega on meedias palju räägitud riigireformi ideest, mille üks osa võiks erinevate arvamusavalduste järgi olla ka ametnike arvu oluline ja süsteemne vähendamine.

2011.-2012. aastatel justiitsministrina töötanud Kristen Michali hinnangul on ametnike vähendamise osas juba suur töö ära tehtud.

„Ametnike arv on viimastel aastatel kahanenud. 2012. aastal oli buumiaastatega võrreldes juba 2600 ametnikku vähem. Avaliku teenistuse reformi järel oli ametis umbes 21 500 ametnikku, enne seda oli meil 27 000 ametnikku. Nii et ametnike arv on juba reaalselt vähenenud ning see oli teadlik otsus, kui olin avaliku teenistuse reformi eestvedaja,“ ütles Michal Delfile.

Töötajate arvu ehk ametnikke, eriteenistujaid ning töölepingulisi kokku vaadates on suurima töötajate hulgaga siseministeerium, kus töötab peaaegu kolmandik avaliku teenistuse töötajaskonnast, pea 8700 inimest, rääkis Michal.

Seejärel tuleb kaitseministeerium, kus töötab 13 protsenti töötajatest ehk 3800 inimest, ning kolmandana justiitsministeerium, kus on kümnendik töötajatest ehk umbes 3000 töötajat. Michali sõnul ei ole töötajate üldarv vähenenud: „Siin on kindlasti võimalusi just töölepingulise poole ülevaatamiseks, näiteks uusi rakendusi kasutades või sarnast tööd jagades või tellides erasektorist.“

Kui vaadata avaliku sektorit tervikuna, siis selles kokku on natuke üle 138 000 inimese, mis on Michali kinnitusel Eesti tööhõivest pisut üle 20 protsendi. „Kui vaadata ka siin sarnaseid võrdlusi, siis 2008. aastal oli aastal oli avaliku sektoriga seotud pea 146 000 inimest. Ka siin on järjekindel trend vähenemise suunas,“ tõi poliitik välja.

„Nii et lühidalt kokku võttes - ametnike arvu vähendasime avaliku teenistuse reformiga tuntavalt. Trend on pigem avaliku sektori osakaalu vähenemise suunas ja seda tuleks mõistlikul määral jätkata. Kindlasti mitte nii, et ohtu sattuks kodanike jaoks olulised funktsioonid.“

Pigem soovitavad Michali sõnul eksperdid vaadata valitsuse haldusalast väljapoole, suunaga erinevate sihtasutuste ning avalik-õiguslike isikute poole ja küsida, kas seal on kuskil ressursse rohkem kui tõhus.

„Arukal ja analüüsipõhisel toimetamisel on kindlasti võimalik riiki tuntavalt tõhusamaks muuta, eks seda ole nii edukas avaliku teenistuse reform kui muud reformid näidanud,“ ütles Michal.