Nende teemade varjus on aga hulk küsimusi, mis pärast valimisi mingigi vastuse peaksid saama. Kõigil neil on ajaline mõõde, seega võiks küsimused alata sõnadega kui kaua.

Kui kaua kavatseb Savisaar jätkata? Mõnda aega tagasi ootasid paljud, kas juhtub väiksemat sorti ime ning Edgar Savisaar lubab Kadri Simsonil Keskerakonna peaministrikandidaadiks hakata. Imet ei tulnud, erakond läheb valimistele vastu ikkagi eesotsas Savisaarega. Simson oleks kahtlemata elavdanud debatte, kokkuvõttes oleks see erakonnale kasuks tulnud. Savisaar tahab aga ise veel kord proovida.

Küsimus on selles, kaua ta jaksab. Tuleva aasta kevadel saab mees 65-aastaseks. Teiste parteide kandidaatidest on vanem vaid Mart Helme, enamikus Eesti lähiümbruse riikideski näeme nooremaid valitsusjuhte. Kuid asi polegi tegelikult nii väga vanuses. Mäletatavasti ütles möödunud valimiste eel president Ilves, et tema meelest ei saa Savisaare juhitavat parteid valitsusse kaasata.

Siis oli küll teravalt esil mõjuagendi skandaal, kuid vahepeal pole juhtunud tegelikult midagi, mis Savisaart presidendi ees lunastanud oleks. Kommentaarid Ukraina teemal on pigem mainet halvendanud. Rääkimata Reformierakonna ja IRLi lubadusest Savisaare parteiga koostööle mitte minna. Seega tekibki küsimus - kauaks jätkub Keskerakonna ülejäänud liikmetele perspektiivi, kui valitsusse saamise lootus paistab juba enne valimisi kustunud olevat?

Kui kaua kestab tagatoa võim? Reformierakond oskab valimisi võita, seda tunnistab isegi partei suurimaks kriitikuks tõusnud Siim Kallas. Ja Taavi Rõivas on populaarne. Ometi on mõni kuu enne valimisi tabanud parteid üks hoop teise järel, mis on väljastpoolt jälgijaile jätnud vahel lausa koomilise mulje.

Eerik-Niiles Krossi lisandumine partei ridadesse tõi aga uuesti esile nimed Michal-Rosimannus-Lillo. Väidetavalt olla Taavi Rõivas kuulnud Krossi ületulemisest sugugi mitte esimeses järjekorras. Toimunu on pannud ajakirjanikke ja vaatlejaid küsima, kes siis üldse erakonda juhib.

Rõivasel on vast kaks võimalust - püüda vanade sõprade mõju vähendada ning ennast kehtestada või luua kuvandit, et parteis on tema ikkagi selge liider. Midagi peab aga tegema: anekdoote stiilis „Eesti valitsust juhib Taavi Rosimannus" ei saa peaminister endale enam kaua lubada.

Kui kaua Mikser sotse juhib? Sven Mikseri juhtimise all on sotsid kõvasti toetust kasvatanud, liikmeid juurde saanud ning viimaks jõudnud valitsussegi. Mikser on poliitikas juba vana kala, omaaegne keskerakondlik imelaps, kes sai ministriks 28-aastaselt.

Ometi pole ta juba ammu oma erakonna suurim staar. Selleks on tõusnud hoopis haridusminister Jevgeni Ossinovski, kes tegi hiljaaegu läbi oma esimese tõsise poliitilise katsumuse. Ossinovski on erakonda kuulunud vähe aega, vaid ühe valimistsükli jagu. Teda tuntakse kõva töötegija ning intelligentse inimesena, samas pidavat ta olema pigem üksikmängija, kes erakonna esimehega eriti läbi ei käi.

Ossinovski saab endale lubada julgust - ta on populaarne ning ei võlgne erakonnas eriti kellelegi midagi. Üks väheseid tõeliselt sõltumatuid poliitikuid. Ning mõnda aega tagasi saime lugeda, kuidas ka sotside seas käis arutelu, et äkki teeks samasuguse manöövri nagu IRL - jätaks Mikseri paika ning paneks Ossinovski peaministrikandidaadiks. 1. märts toob selguse - oodatust kehvema valimistulemuse korral ei pruugi Mikseri jätkamine sugugi kindel olla.

Kui kaua IRL veel vaevleb? Valitsusest lahkumine oli IRLile suur pauk. Esimesed kuud paistis solvumine hästi välja, kriitiliste sõnavõttudega kokku ei hoitud. Enne valimisi on IRL selgelt kõige nõrgem parlamendierakond: nende reiting on väikseim, kuigi see oli nii juba valitsusse kuuludes. Ka kooseluseadusega seonduv kahjustas nende mainet tublisti ning tagatipuks veel nimekate liikmete lahkumine.

Veidi värskust lisas Juhan Partsi nimetamine peaministrikandidaadiks, kuid temalgi on eelnevast ametist kapp luukeresid täis. On muidugi võimalus, et kui Reformierakond valimised võidab, eelistavad nad tülikaks osutunud sotsidele jälle IRLi. Vanad riiud ununevad Eestis kiiresti, pealegi oleks see IRLile võimalus taas esile tõusta. Ahto Lobjakas arvas hiljuti, et erakonda ähvardab koguni marginaliseerumine. Ei usu, et erakond täitsa laguneb, kuid mingi sisemine kriis on käärimas.