Ingrid Rüütel: tänaste noorte probleemides on süüdi ühiskond

„Kui inimese juured kodupaigaga on läbi lõigatud, siis nõrgeneb side ka oma riigiga,“ lausus 80-aastane Ingrid Rüütel Pealinnale antud intervjuus, lisades, et kui kodupaigas pole eluvõimalusi, siis kahjustab see ka riiklikku identiteeti.

Kõige suurem probleem ongi Rüütli sõnul väljarändajad. „Sellega on seotud ka madal sündimus,“ märkis Rüütel. „Lapsi sünnitatakse ja kasvatatakse välismaal. Paljudest ei saa enam eestlased. Osa neist tuleb tagasi, enamik ei tule," rääkis Rüütel ajalehele Pealinn.

Rüütlile, kes puutub palju noortega kokku, on ka nende probleemid tuttavad. „Tänapäeva noorte probleemid algavad nende vanematest,“ tähendas Rüütel. „Nendest, kes olid 90ndatel kolmekümnesed, kui poliitiline vabadus tuli. Mäletan, et kõik läks sel ajal vabamaks. Raadios olid intervjuud prostituutidega, kes kirjeldasid, kui tore see on ja kuidas neile meeldib nende elukutse. Ka moraal läks vabamaks. Seni oli kõik keelatud ja ühtäkki mingeid piire polnud. Mitte praegused noored pole süüdi, vaid nende vanemad ja ühiskondlikud olud. Nüüd enam õnneks asi nii hull pole.“

Rüütli erialast tööd ehk rahvuskultuuri uurimist ja selle tegijaid Eestis jätkub, kuid rahastamine ei ole tema sõnul piisav. „Minu initsiatiivil kunagi loodud rahvamuusika uurimise sektorit enam ei ole,“ rääkis Rüütel. „Projekte rahastatakse viie aasta kaupa ja siis peab ootama, kas rahuldatakse uus taotlus või mitte. Viimati ei rahuldatud. Teadusel peaks olema võimalus tegutseda järjepidevalt. Projektipõhine rahastamine ei võimalda tekkida koolkondadel.“

Rüütli sõnul pole ka põllumajanduses asjad korras. „Tegelikult meil siin Eestis on üsna hea kliima põllumajanduseks, kuid paraku see, mis sündis 90ndatel maal, on päris pöörane,“ nentis Rüütel.

„Oli see kolhoosikord mis ta oli, aga maa ikkagi elas. Eesti maarahvas on elanud üle kaks suurt kaotust. Üks kaotus oli siis, kui kolhoosid tulid, ja teine, kui nad läksid. Suur linnastumine kestab tänagi. Kuid Eesti maarahvas oskab hakkama saada. Eesti põllumees oskab majandada, aga nad sattusid pärast iseseisvumist ebavõrdsetesse tingimustesse. Kui avati meie turg sisseveoks, siis Euroopa Liit toetas oma põllumehi 40-60% ja see toodang veeti maksuvabalt Eestisse, samas kohalik põllumees ei saanud mingisugust toetust. Tekkis täiesti ebavõrdne konkurents ja suur auk Eesti põllumajanduses.“