Sari valmib koostöös MTÜ Valimisaatlusega ning iga olnud riigikogu valimise kohta on ilmumas neli lugu. Esmalt teeme ülevaate üldisest poliitilisest olukorrast enne valimisi: kes olid valitsuses, kes opositsioonis, millised olid suurimad valimiseelsed poliitskandaalid ning mida lubasid valimistele eelnenud küsitlused?

Teiseks saavad kaardistatud valimistel osalejad: millised olid parteid ning millised oli erakondade esinumbrid, üksikandidaadid? Kolmandaks tutvustame valimistele eelnenud kampaaniat. Meenutame kunagisi lubadusi ja lööklauseid, kampaaniate stiile ning loomulikult ka erakodnade peamisi programmilisi seisukohti.

Omaette peatüki saavad valimistulemused - kes võitis, kes hävis? Kas oli ka erakondi, kes otsutasid "poe kinni panna" ja laiali minna?

Riigikogu valimisi tutvustav  lugudesari ilmub Delfis kuni uute riigikogu valimisteni 2015. aasta märtsis.


Eelmäng valimistele 1992

Taasiseseisvumise järel peeti esimesed riigikogu valimised 20. septembril 1992. Varem, juunis, kiideti rahvahääletusel ülekaalukalt (91,9 protsenti) heaks Eesti Vabariigi põhiseadus, mis pani paika riikluse põhialused. Riigikogu valimistele seadis õiguslikud raamid 6. aprillil ülemnõukogus vastu võetud riigikogu valimiste seadus, mida täiustati 18. juunil.

Valimiste eel oli poliitiline olukord vastsele vabariigile iseloomulikult kaootiline. Polnud ju verisulis mitte ainult vabariigi institutsioonid, vaid ka poliitilised jõud ja liikumised. Jaanuaris 1992 astus tagasi Edgar Savisaare juhitud valitsus, mis püüdis kiiresti halvenevat majandusolukorda päästa erakorraliste volitustega, kuid kaotas sellega ülemnõukogu koosseisu enamuse toetuse.

Jaanuari lõpus asus peaministriks eelmise valitsuse transpordi- ja sideminister Tiit Vähi, kes lubas nn spetsialistide valitsuse eesotsas (valitsuse liikmed pidid peatama oma kuulumise erakondadesse) üleminekut turumajandusele ning ühtlasi viia läbi omandi- ja rahareform.

Põhimõtteliste reformide asemel pidi aga valitsus kiiresti hakkama saama hoopis ränga hinnatõusu, majanduslanguse, kütuse ja olmekaupade puuduse ning rubla kursi kiire kukkumisega. Kütusepuuduse tõttu jäi sageli post laiali kandmata, ühistransport sõitis tihtilugu vaid paar tundi päevas ning riiki kimbutas sularahanappus – palku ja pensione regulaarselt enam välja ei makstud.

Tänaseks oleme paljuski unustanud toonase olukorra, kuid taasiseseisvunud Eesti esimestele parlamendivalimistele eelnenud suvi oli tihkelt täis püssirohulõhna, mille põhjustasid allilmagrupeeringute omavahelised kemplemised ja pinged Eestis paiknenud vene sõjaväelaste ning rahvuslikult meelestatud kaitseliitlaste vahel. Terav õhustik eskaleerus tänasest perspektiivist vaadatuna üllatavalt sageli tulevahetusteks, mille kurikuulsaim näide on vast Ellamaa lahing 1992. aasta juulis.

Põhiseadusassamblees, mis töötas välja põhiseaduse teksti, oldi pikalt vaieldud presidendi rolli ja ametisse valimise protseduuride üle, lõppeks määras ülemnõukogu vastuvõetud seadusega presidendivalimiste esimese vooru samale päevale riigikogu valimistega, mis mõjutas olulisel määral valimisi ja tulemusi.

Praktiliselt üleöö viidi 20. juunil läbi edukas rahareform, mis kokkuvõttes mõjus rahva meeleolule positiivselt. Tugevnes rahvustunne, kuid kuna uue raha kurss oli üsna karm, tekitas rahareform paljudes vanemates inimestes pigem tunde, et hoiukassase kogutud säästud söödi päevapealt. Siiski jäi uus raha püsima ning pakkus keerulisel ajal mingisugustki stabiilsust.