Zinovjeva kirjutab RIA Novosti vahendusel, et esmaspäeval toimus Tallinnas midagi sellist, mida keeldub uskumast tänapäevase inimese teadvus, kuigi teisitimõtlejate ja sõnavabaduse tagakiusamine on Eestis juba retsidiivne.

„Niisiis kuriteopaik – Eesti (mitte papa Duvalier' Haiti). Kuriteo aeg – 2014. aasta (mitte 1933. aasta Saksamaal). Süüks pannakse... enese vaba väljendamist, vabu seisukohti, objektiivset suhtumist Venemaasse,“ kirjutab Zinovjeva.

Kes on kohtunikud, küsib Zinovjeva. „Jälle meie väiksemad vennad, need on nemad, kes tahavad (peavad?) näidata vanakesele Euroopale, milleks on võimeline Euroopa kogukonna noor, näljane, tsiviliseerimatu uus liige. Need on nemad, kes on loonud Lääne-Euroopas alates Teise maailmasõja lõppemisest ennekuulmatu pretsedendi, millega tuleb tegelda ja mille eest vastutust kanda kogu Euroopal.

Austusväärses vanas Euroopas ei tuleks kellelgi pähe selline harimatu mõte – arreteerida ebaseaduslikult Euroopa Parlamendi endine liige, ajakirjanik, Itaalia vaba kodanik tema objektiivse ajakirjandusliku seisukoha eest. Arreteerida ebaseaduslikult, vabandust, Euroopa riigi territooriumil ja saata välja... Euroopasse (?!)“

Zinovjeva jätkab: „Nagu kõigile täiskasvanud ja haritud inimestele hästi teada, on üleminekueas lastele omane hinnangute järskus, kategoorilisus, alaväärsuskompleks ja metsik, purustav energia. Eesti-nimelise Balti „üliriigi“ näitel võib ainult osutada, kuidas ei tohi ennast üleval pidada, kui ei ole täiskasvanutelt häid kombeid õpitud.“

Tallinnas toimunu on Zinevjeva sõnul kisendav. Kaks korda, kümme korda kisendavam on aga see alge, mis sigitas oma tagajärjena teisitimõtlejate väljasaatmise ja nende mustadesse nimekirjadesse kandmise karistamatu Eesti sündroomi.

„Viimasel ajal püüab Tallinn „joosta veduri ees“, provotseerides NATO väejuhatust ja poliitilist juhtkonda Vene-vastastele sammudele. Selle taha on peidetud mitte ainult ajaloolised hirmud, „väikese rahva“ kompleks, kellel pole kunagi olnud riiklust ja kes on selle saanud hooletusvea tagajärjel, vaid ka kadestatav kübeke praktilist arvestust. NATO vägede taga Eestis ja Lätis ei ole mitte niisama miski, vaid raha, ning mõlemaid riike tõmmatakse tugevalt NATO sisemisse infrastruktuuri,“ tsiteerib Zinovjeva Jevgeni Krutikovi.

Zinovjeva kardab, et kui õigel ajal ei sekkuta, matab Ida-Euroopa ikkagi Euroopa Liidu arusaadavatel põhjustel maha: need näljased doteeritavad uustulnukad ei taha jääda õilsa kerjuse poolkummargil asendisse.

„Nad on ju samuti Euroopa Liidu võrdõiguslikud liikmed! Neil on samuti õigus algatustele: kui USA võib võidelda Islamiriigi vastu, siis uhke ja vapper piimahabe Eesti läheb veelgi kaugemale: esitab väljakutse kogu Venemaale ja kõigile, kes mõtlevad teisiti kui nemad,“ kirjutab Zinovjeva. „USA ei taibanud Lenini ausambaid maha võtta ja Euroopa fašismist vabastanud Nõukogude sõduri ausambaid lõhkuda. Ukraina ja temaga solidaarne eba-Euroopa riik Eesti tegid kriipsu pealt nii nagu taliibid 2001. aastal, kes hävitasid kaks hiiglaslikku Buddha kuju (55 ja 37 meetrit), mis asusid budistlike kloostrite kompleksis Bamiani orus, ignoreerides maailma üldsuse ja teiste islamiriikide proteste, leides, et need on paganlikud iidolid ja kuuluvad hävitamisele. On selgelt näha, et röövimine Eestis ja Ukrainas on ookeanitaguste „tarkpeade“ ässitamise ja kaasaaitamise oodatud efekt.“

„Millal küll Euroopa mõistab, et tema kätega tapetakse tõelise sõltumatuse, demokraatia ja vabaduse viimased leegid dekadentliku Vana Mandri surevas, melanhoolses maailmas?“ ohkab Zinovjeva.

See mis toimub Eestis, on Zinovjeva hinnangul koletislik. Jalge alla on tallatud sõnavabadus, rüvetades üht maailma ja Euroopa tsivilisatsioonide põhiväärtustest.

„Giulietto Chiesa on sõltumatu ajakirjanduse säravamaid esindajaid, aktiivne osaleja võitluses kitsapilgulise ja väljaspoolt toodud väite vastu, et kõiges on alati süüdi Venemaa, kes kutsub eurooplasi üles vaatama toimuvale teisest, objektiivsest ja kainest vaatepunktist. Ühinenud Euroopa, mis vastandub agressiivselt Venemaale, kaotab kõik oma vallutused ja eelised, millega ta hiilgas, kui juhindus koostöö, partnerluse ja mõistmise mõistetest ning suhetes meie maaga uute formaatide otsingutest.

Kes teab, võibolla võtab piimahabemest suurriik joobumuses võidust teisitimõtlejast itaallase üle mania grandiosa seisundis kätte ja nõuab vanakeselt Euroopalt hüpet, mida soovitab sõltumatu Ukraina tõendina tõelisest poliitilisest Eesti lojaalsusest?“ kirjutab Zinovjeva.

Kui väikeserahvuseline ja turistide poolt vähekülastatav maa hakkab ennast ka tulevikus nii kummaliselt reklaamima, ei tule Zinovjeva arvates imestada, kui rahvusvaheline valuutafond ja ülejäänud rahvusvahelised organisatsioonid, kes on võtnud need Ida-Euroopa alaelised oma käendusele, kuulutavad Eesti sõltumatuse ruutkilomeetrid pankrotistunuks. Ja sinna jäävad ainult NATO väed ja nende samade kuulsate teenistuste esindajad, kes on hästi tööd teinud õpingud pooleli jätnud „kuumade“ Eesti poiste paindliku teadvusega.

„Ainus ja otsustav väljapääs sellest ennekuulmatust rahvusvahelisest skandaalist on saata Eesti Euroopa Liidust välja. Et teistel kannatamatutel kandidaatidel sellesse ühendusse kaoks himu kippuda kallale pühadusele, sõnavabadusele,“ kuulutab Zinovjeva.