Vene kindralstaabi ülem: vaenuliku Venemaa teesi levitamine võimaldab NATO-l edasi Vene piiridele liikuda
Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülem armeekindral Valeri Gerassimov ütles, et Venemaale püütakse survet avaldada kõigis eluliselt tähtsates sfäärides. Lääneriikide juhtkonna ja NATO Vene-vastane retoorika ja sõjalise kohaloleku suurendamine Venemaa piiridel ei aita tema sõnul kaasa olukorra stabiliseerimisele.
„Seejuures on peamised jõupingutused suunatud riigi sõjalis-majandusliku potentsiaali kahandamisele ning teaduslik-tehnilise ja tehnoloogilise arengu aeglustamisele strateegiliselt tähtsates valdkondades,“ ütles Gerassimov TASS-i vahendusel.
Gerassimovi sõnul peavad USA ja NATO Vene Föderatsiooni üheks peamiseks geopoliitiliseks vastaseks. See puudutab kriisi reguleerimist Süürias, Iraani tuumaprogrammi, sündmusi Ukrainas, USA raketitõrjesüsteemi paigutamist Euroopasse ja teisi ülemaailmse julgeoleku võtmetähtsusega probleeme, märkis Gerassimov.
Gerassimovi sõnul on lääneriikide eesmärk lahendada rahvusvahelisi probleeme neile kasulikus formaadis. Lääs teeb jõupingutusi Venemaa sõjalis-majandusliku potentsiaali kahandamiseks. „Tehakse jõupingutusi konkreetse tegevuse elluviimiseks, mis on suunatud Venemaa strateegiliste tuumajõudude löögipotentsiaali nõrgendamiseks,“ rõhutas kindral.
Gerassimov rõhutas, et „vaenuliku Venemaa“ teesi levitamine Ukraina sündmuste taustal on võimaldanud NATO-l luua poliitilised eeldused oma sõjalise infrastruktuuri edasiseks liigutamiseks Venemaa piiridele.
„Praegusel ajal suurendatakse Poolas, Balti riikides ning Musta ja Läänemere akvatooriumides alliansi maa-, õhu- ja mereväegrupeeringuid. Aktiviseerunud on NATO jõudude sõjaliste õppuste ja treeningute läbiviimine väljamõeldud legendidega „idast lähtuva ohu tõrjumise“ kohta,“ tuletas Gerassimov meelde välisriikide sõjaväeatašeedega kohtudes.
Gerassimovi sõnul esitatakse Venemaad mitmete lääneriikide ja eriti NATO retoorikas Ukraina viimase aasta sündmuste otsese süüdlasena. Gerassimov tuletas aga meelde, et Ukraina president Viktor Janukovõtš kõrvaldati võimult tänu lääneriikide toetusele, eirates Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa kaitse- ja välisministrite talle isiklikult lubatud julgeolekugarantiisid.
