Õiguskantsler saab selgema pädevuse jälitustegevuse kontrollimiseks

Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas täna 84 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid polnud.

Seadus annab õiguskantslerile senisest selgema pädevuse jälitustegevuse kontrollimiseks.

Jälitustegevuse järelevalves võib eristada kohtulikku, haldusesisest, parlamentaarset, ekspert-, sõltumatu ametiisiku ja kaebuste süsteemist lähtuvat kontrolli.

Põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse muutmine käsitleb kõrge erialase kompetentsiga sõltumatule ametiisikule antud õigusi ja kohustusi kontrollsüsteemis.

Õiguskantsler ei hinda kohtu poolt antud üksiklubade õiguspärasust ja põhjendatust, vaid esmajoones seda, kas jälitusametkonnad toimetavad tervikuna kindlate reeglite, menetluste ja järelevalve kohaselt.

Õiguskantsleri seaduse kehtiv redaktsioon ei sätesta sõnaselgelt õiguskantsleri järelevalve pädevust, jälitust ja julgeolekuteabe varjatud töötlemise, sealhulgas isikuandmete varjatud töötlemise üle.

Uus regulatsioon näeb samas õiguskantslerile ette juurdepääsupiiranguid teatud liiki riigisaladusele ja salastatud välisteabele. Piirangud hõlmavad eriti sensitiivse teabe liike ning on vajalikud selleks, et kaitsta julgeolekuasutuste erilist teavet, sealhulgas rahvusvahelist koostööd ja selle raames saadud teavet, teatas riigikogu pressiteenistus.