Eesti keele õpetajad: laste sõnavara jääb üha väiksemaks

Vähene lugemus ning vähene suuline eneseväljendus on kaasa toonud olukorra, kus õpilaste sõnavara jääb üha väiksemaks, leiavad Eesti emakeeleõpetajate seltsi kuuluvad pedagoogid.

Oru põhikooli eesti keele õpetaja Kaja Sarapuu märkis "Reporteritunnis", et õpilastel on üha keerulisem end kirjalikult väljendada ning nad küsivad üha sagedamini täiesti tavaliste igapäevaste sõnade tähenduse kohta, vahendab ERR Uudised. 10. klassi õppurid käivad õigekeelsussõnaraamatust vaatamas sõna lipitsema, tõi Tallinna Reaalkooli õpetaja Piret Järvela näite.

Kärmas, ergas, ärgas, aga ka näiteks lootsik, loetlesid õpetajad sõnu, mille tähendust õpilased tihti ei tea.

"Me vahepeal unustame ära, et noor ei peagi teadma, kes on korstnapühkija, kui ta pole elu sees korstnapühkijat näinud seda mingis kontekstis kasutanud," ütles Tallinna Lilleküla gümnaasiumi õpetaja Edward Kess. Lugemus, vähene silmaring ning tänapäevase elu eripära lükkab palju sõnu n-ö tagatuppa, see viitab Sarapuu sõnul asjaolule, et lapsed lisaks vähesele lugemisele ka vesteldakse vähe.