Parts: vaja pole ajutist lahendust kahe tehase päästmiseks, vaid põlevkivireformi
Eelmine majandusminister Juhan Parts ütles, et valitsus ei tohi hakata VKG kahe Kiviter tüüpi põlevkiviõlitehase päästmiseks Eesti Energiat (EE) survestama, et EE langetaks VKG-le müüdava põlevkivi hinda, nagu viimane nõuab. See samm kahjustaks Eesti Energia huve, mis oleks seadusevastane.
Partsi sõnul on aeg ära teha põlevkivireform, mis seni on jäänud tegemata Reformierakonna vastuseisu tõttu. Põlevkivireform arvestaks põlevkivitööstuse potentsiaali ja valmisolekut investeerida suurema lisaväärtusega toodetesse ja tasuvatesse töökohtadesse.
Parts nentis, et kui põlevkivireformi tulemusel rajatakse moodsamaid põlevkiviõlitehaseid, võib see kaasa tuua vanade Kiviteri tehaste sulgemise. Küll aga oleks sel juhul olemas uued tehased, mis pakuksid inimestele tööd ja riigile maksutulu.
Põlevkivireform koosneks neljast osast. Esiteks tuleks keskkonnatasud ja ressursitasud ümber korraldada selle sektori loogika järgi, mis võib anda majanduskasvule aastas kuni kolm protsenti juurde.
Ühelt poolt tuleks keskkonnatasud ümber kujundada selliselt, et vähem saastavad ettevõtted ka maksaksid vähem. Põlevkivi ressursitasu tuleks aga siduda nafta maailmaturuhinnaga ehk sisse viia nn õlimaks, mida on soovitanud ka riigikontroll ja mitmed teised asutused.
Teiseks tuleb põlevkiviressursi andmine siduda investeerimisvõimekusega. Vajadusel tuleb suurendada ka kaevandamismahtu, kui see on vajalik põlevkiviressursi paremaks kasutamiseks. Parts tõi näiteks, et põlevkivis oleva ressursi maksimaalseks ärakasutamiseks oleks vaja rafineerimistehast, siis rafineerimistehase jaoks vajaliku tootmismahu saavutamiseks võiks vajadusel põlevkivi vajadusel kaevandada ka rohkem kui praegu, kui piir on 20 miljonit tonni aastas.
Maavarad keskkonnaministeeriumilt ära
Praegu vastutab kõigi maavaradega seotud teemade eest keskkonnaministeerium. Partsi arvates tuleks kolmanda sammuna kõigi maavaradega tegelemine jagada kaheks. Keskkonnaministeeriumile jääks kogu keskkonnahoiu teema, maavarade majandusarenguga seotu läheks aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla.
"Tänane probleem on paljuski selles, et riigi vastutus on kõik keskkonnaministeeriumi käes," leidis Parts.
Neljandaks on pikajaliste investeeringute jaoks vaja strateegilist partnerlust ülikoolide ja tööstusettevõtete vahel, et oleks tagatud teadusuuringud ja spetsialistide ettevalmistamine.
