Rahvusvahelisel konverentsil otsitakse lahendusi linnades vihmaveega toimetulemiseks
Vihmavesi on linnades suur probleem, sest asfalteeritud tänavad ei lase sel maapinda imbuda ning nii tekivad paduvihmadega üleujutused.
"Oleme kõik näinud pilte ja videoid Tuukri tänavast, kus järjekordse paduvihma järel saab tänaval liigelda vaid kummipaadiga. Säärased uputused tekivadki seetõttu, et vesi ei saa maasse imbuda, nagu loomulik oleks ning kanalisatsioon ei suuda sellist veekogust samuti vastu võtta," selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner.
Eesti sademeveega seotud probleemid on valusaimad eeskätt suuremates linnades – Tallinnas ja Tartus. Sademevesi võtab endaga teedelt, tänavatelt ja katustelt kaasa ka mitmesuguseid saasteaineid, mis veekogudesse jõudes põhjustavad taimestiku kiiret vohamist või vetikate kasvu, nagu Tallinna lahes Pirita tee äärses piirkonnas.
"Lahendusi sellisele probleemile on mitmesuguseid. Eeskätt peame läbi mõtlema selle, kuidas vähendada või ümber kujundada asfalteeritud pindu, et maha sadanud veel oleks üldse kuskile minna," rääkis Reisner.
Reisner lisas, et uute nutikate lahendustena saab sademevett kokku koguda ja kasutada linna haljasalade hooldamisel või isegi WC-des. "Linnaruumi ilmestamise mõttes oleks parim lahendus linnatiikide ja märgalade rajamine," rääkis Reisner.
Konverentsil näitavad eksperdid uusi mudeleid, mis aitavad ennustada sademevee teket ja vajadusi sademevee ära juhtimiseks. Samuti tutvustatakse võtteid mitmesuguste sensorite abil sademevees olevate saasteainete sisalduse kiireks määramiseks, et vältida ja ennetada veekogude saastumist. Lisaks tutvustatakse tarkvaralahendusi, mis aitavad sademevee liikumist linnades paremini juhtida ja korraldada.
Konverents toimub Euroopa Liidu seitsmenda raamprogrammi projekti „Baltic Flows“ raames. Konverentsil on ligikaudu 70 osalejat nii Läänemeremaadest, aga ka Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest.
