Otsuse kohaselt on alkoholi jaemüük keelatud kauplustes, mille sissepääs asub vähem kui 50 meetri kaugusel põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse peasissepääsust. Spordiüritustel on alkoholjookide müük lubatud üksnes eraldi piiratud alal. Tanklate territooriumil on aga kange alkoholi müük edaspidi keelatud, et vähendada liiklusõnnetuste arvu, märkis abilinnapea Merike Martinson.

Otsusega on samuti suurendatud kangete jookidega kaupleva asutuse üldpinna ruutmeetrite määra. Kui seni kehtinud korra kohaselt oli kange alkoholi jaemüük lubatud poodides, mille üldpind on vähemalt 75 m2, siis uue määruse kohaselt suureneb minimaalne üldpind 150 ruutmeetrini. See nõue aitab abilinnapea hinnangul piirata eelkõige alkoholi müüvate väikepoodide teket, mis tihti asuvad korterelamute keldrites või lasteasutuste läheduses. Arvestuste kohaselt kaotavad alkoholiga kauplemise õiguse vähem kui pooled ehk 124 alkoholiga kauplevat müügikohta. Abilinnapea Martinson märkis, et 1. juulini antud aeg müügi ümberkorraldamiseks peaks olema piisav.

Abilinnapea viitas Tervise Arengu Instituudi andmetele, mille kohaselt põhjustasid alkoholist tingitud haigused ja mürgistused mullu Harjumaal 186 inimese surma, neist Tallinnas 139. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt leiab 83% Eesti elanikest, et alkoholitarbimise vähendamine on vajalik ning 51% vastanutest toetab rangete piirangute kehtestamist.

Martinsoni sõnul lubab seadus teha omavalitsusel piiranguid müügikohtadele ja kauba sortimendile. Seejuures on arvesse võetud Kaupmeeste Liidu ettepanekuid.

„Kui paljudes Euroopa riikides on 100 000 elaniku kohta neli-viis alkohoolsete jookide müügikohta, siis Eestis on neid 195 ja Tallinnas 440,“ ütles Martinson. „Faktid osutavad, et alkoholitarbimine ja sellest põhjustatud õnnetuste arv on jõudnud ohtliku tasemeni ja midagi tuleb ette võtta. Kui tuleb valida inimeste elu ja tervise ning ettevõtluskasumi vahel, siis ju valikut õieti polegi.“

Otsuse poolt hääletas 46 linnavolinikku ja vastu oli 3.