Nii augustis kui septembris müüdi Eestis viis uut Porschet, oktoobris aga 16. Lexuste osas oli tõus tagasihoidlikum, oktoobris müüdi 15 Lexust septembri 13 vastu. Kaks kolmandikku oktoobris müüdud Lexustest müüdi firmadele. Oktoobris müüdi Eestis ka üks Lamborghini ja septembris üks Bentley ja üks Rolls-Royce, kõik kolm müüdi firmadele.

Asi on selles, et veel 1. detsembrini on Eestis sõiduauto firma nimele ostmine maksude seisukohalt vaadates palju odavam kui auto ostmine eraisikuna.

Kui eraisik läheb Eestis poodi, et osta saia, munasid või sõiduautot, siis sellest rahast, mis kaupmees endale saab, on riik erinevate maksudena teist sama palju endale võtnud. Firma saab omale auto osta aga sisuliselt maksuvabalt, sest firma saab autolt makstud käibemaksu tagasi ja firma ei pea oma sissetulekult maksma sotsiaalmaksu ja tulumaksu nagu eraisikud.

Erinevus tuleb sellest, et kui eraisikut peetakse auto lõpptarbijaks, siis seniste Eesti maksuseaduste järgi on firma jaoks sõiduauto tootmissisend, mida firma kasutab oma teenuste või kaupade tootmisel.

Tegelik elu pani aga riigi rahandusega tegelevad inimesed kahtlema, kas kõiki firmaautosid ikka kasutatakse vaid ette võtte huvides. Millise töö tegemiseks on ühel ettevõttel vaja näiteks selle aasta oktoobris ühele Tallinna firmale müüdud Lamborghini Huracani? See on igaks töiseks tegevuseks liiga ebapraktiline, lihtsalt ringi sõitmiseks saaks korraliku auto kümme korda odavamalt. Paratamatult tekkis riigiesindajatel tunne, et paljud ettevõtjad lihtsalt kuritarvitavad süsteemi, ostes sisuliselt erakasutuseks mõeldud auto firma nimele, sest nii on palju soodsam.

Statistika toetas neid kahtluseid. Suurema osa uutest autodest ostsid ettevõtted ning firmaautode hind oli oluliselt kõrgem kui eraisikute ostetud autodel. 2013. aasta alguse seisuga oli Eestis 5600 ettevõtet, kus aastane käive 2012. aastal oli alla 1000 euro, kuid mille omanduses oli keskmiselt 1,3 sõiduautot. Kehtiv liikluskindlustus viitab sellele, et autod on ka kasutuses.

Ebavõrdsuse vähendamiseks valmistas rahandusministeerium ette ja surus riigikogus huvigruppide raevukast vastuseisust hoolimata läbi seadusemuudatused, mis piiravad firmaautode käibemaksuvabastuse 50 protsendiga. Samuti karmistati firmaautode erasõitude ja ametisõitude eristamise korda, sest senine kord võimaldas liiga kergelt erasõite ametisõitudena esitada, et nii vähem makse maksta.

Seadusemuudatused hakkavad kehtima 1. detsembrist, kes saab oma auto enne seda firma nimele ära ostetud, saab veel kogu käibemaksu tagasi ja arvatavasti just see on luksusautode müügibuumi ka tekitanud.

Arvatavasti pole põhjust oodata, et kalleid autosid hakataks tulevikus rohkem eraisikute nimele ostma, sest ka peale 1. detsembrit saavad firmad ostetud autolt pool käibemaksu tagasi, eraisikud maksavad aga endiselt täie rauaga.