„Ma rõhutasin peasekretärile, et Walesis kokku lepitud meetmed NATO reageerimisvõime tugevdamiseks, nagu eriti kiires valmiduses olev reageerimisüksuse loomine, NATO juhtimiselemendi siirmine Eestisse, varustuse ja relvastuse eelpaigutus ning muutunud julgeolekuolukorraga arvestav planeerimine, peavad olema ellu viidud võimalikult kiiresti,“ ütles kaitseminister pärast NATO küberkaitsekoostöö keskuses peetud kohtumist.

Mikseri sõnul on NATO riigid Venemaa tegevusele vastamisel ühtsed, kuid mitte agressiivsed. „Meie fookus on hoopis tõsta NATO enda kaitsevõimet, muutuda ise tugevamaks, mitte ähvardada teisi.“

NATO peasekretäri sõnul töö tippkohtumisel otsustatud meetmete elluviimiseks käib ja kõiki detaile pole veel otsustatud. „Meil saavad olema juhtimiselemendid kuues riigis – kolmes Balti riigis ja Bulgaarias, Rumeenias ning Poolas,“ ütles Stoltenberg. „Detsembris NATO välisministrite kohtumisel vaatame meetmete rakendamise seisu üle ja veebruaris kaitseministrite kohtumisel langetame otsused.“

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on Eestis visiidil 20. novembril, et rääkida Eesti juhtidega julgeolekuolukorrast Euroopas. NATO peasekretär kohtus täna ka president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Taavi Rõivase, välisminister Keit Pentus-Rosimannuse ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega.