Vladivostok oleks pidanud venelastele üle antama 14. novembril, ning kuigi Prantsuse võimud jätsid laevaehitaja DCNS korraldatud „võtmete üleandmise“ tseremoonia ära, käitusid Vene meremehed, nagu poleks midagi muutunud, kirjutab Prantsuse ajaleht Le Figaro.

Venelaste väljaõpe on juba tükk aega läbi, nagu ka viimased õppused merel, ning nad tahtsid viia oma isiklikud asjad õppelaevalt Smolnõi, kus nad on seni ööbinud, üle Vladivostokile, mis on valmis merele minema. Prantslased ei lubanud aga neil seda teha.

Pärast seda intsidenti on Vene meremehi lubatud käia Vladivostoki pardal vaid päevasel ajal.

„Mereväelased oleksid oma asju Vladivostokile üle viies laeva oma valdusse võtnud ja see oleks muutunud Vene omaks. Oleks olnud väga keeruline neid sealt minema ajada. See liigutus oli ilmselt signaal selle kohta, et nad valmistuvad ära sõitma...“ teatas informeeritud allikas Le Figarole.

Kas Prantsuse võimud kardavad, et Vene mereväelased sõidavad laevaga ilma loata minema? Neile meenub ilmselt 1969. aasta jõululaupäeval Cherbourg'is toimunu. 1965. aastal sõlmiti kokkulepe 12 raketikaatri müümiseks Iisraelile. 1967. aasta Kuuepäevase sõja tõttu kuulutas aga Prantsusmaa tollane president Charles de Gaulle Iisraelile ründerelvade embargo. Pärast Iisraeli rünnakut Beiruti lennuväljale 1968. aasta detsembris tühistas de Gaulle raketikaatrite lepingu sootuks. Ööl vastu 25. detsembrit 1969 segasid aga iisraellased nii palju kaatreid valvanud Prantsuse sõjaväelasi, et neil õnnestus kahe kaatriga minema sõita ning nad jõudsid hiljem triumfeerivalt Haifa sadamasse. Iisraeli salateenistuste tegevus tegi Prantsuse võimud tol ajal naerualusteks. Ajaloolased väidavad aga, et Prantsusmaa valitsus teadis Iisraeli kavatsustest ning lasi kõigel juhtuda. Kaatrite eest oli ka osaliselt makstud.

Le Figaro küsib, kas täielikult venelaste poolt kinni makstud Vladivostokki ootab sama saatus. „Ma kardan, et ühel hommikul ärgatakse üles ja Vladivostokki ei ole enam seal,“ ütles asjaga kursis olev allikas Le Figarole.