Haridus- ja teadusministeeriumi pressinõuniku Tarmu Kurmi sõnul on täiesti sobimatu kooli poolt sellise koha valimine klassipiltide tegemiseks.

"Vastuvõtmatu ja taunimisväärne on seostada pildil kujutatud Nõukogude Liidu sümboleid Eesti kooli ja seal antava haridusega," ütles Kurm. "Loodame, et koolipidaja ning koolijuht annavad sellisele käitumisele selgelt tauniva hinnangu."

Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor Sergei Garanža sõnul on esimeste klasside pildistamiseks antud muuseum valitud esiteks selle pärast, et see on ilus arhitektuurimälestus.

"Teiseks on Maarjamäe lossi ajalugu tihedalt seotud Venemaa ajalooga Eesti riigis," loetles Garanža põhjuseid. "Kolmandaks asub loss kooli lähedal ja seega on turvaline asukoht lastel sinna jõudmiseks."

Direktor pööras tähelepanu sellele, et antud üritus on toimunud lütseumis regulaarselt juba kümne aasta jooksul.

"Paljude aastate jooksul oli saali seinamaal, mis on teiepoolset suurt tähelepanu pälvinud, restaureerimisel ja suuremast vaatajaskonnast varjatud, mis omakorda tõestab, et seinamaalil on suur kunstiline ja ajalooline tähtsus," kõneles ta.

Garanža sõnul ei seisne Evald Okase pannoo väärtus selle ideoloogilises sõnumis, vaid pigem kannab mälestussõnumit selle autori nime ja tema loomingu kohta.

"Ürituse korraldajad ei soovi antud tserimooniasse mingit poliitilist sisu sisse tuua, seda võivad tõestada ka tuhanded lapsevanemad, kes on ka kümne aasta jooksul sellest üritusest osa võtnud," ütles direktor.

Direktor soovitas toimetustel õppeprotsessi mitte sisse tuua väljamõeldud poliitilisi motiive.

Ajaloomuuseumi kommunikatsioonijuht Reti Meema ütles, et antud juhtum oli pigem erand ja seda võib tõlgendada mitmeti.

"Maarjamäe lossi külastavad nii üksikkülastajad kui ka grupid," selgitas Meema. "Kuigi Eesti Ajaloomuuseum pakub Maarjamäe lossis võimalust tellida haridusprogramme muuseumitöötajate juhtimisel, siis kasutavad mitmed grupid ja koolid võimalust külastada lossi oma giidi või õpetajaga, millest tulenevalt puudub meil kontroll selle üle, mida konkreetse kunstiteose juures räägitakse või tehakse."

Meema märkis, et muuseumis ei ole lubatud küll välguga pilte teha, aga samas ei saa muuseum keelata külastajatel poseerida kunstiteose ees eesmärgiga salvestada muuseumikülastus.

"Evald Okase pannoo temaatika on muuseumi mõnedesse haridusprogrammidesse kaasatud, et edasi anda antud ajastu ideoloogiat, rääkida nõukogudeaegsest propagandast," lisas Meema. "Eesti Ajaloomuuseum ei kasuta antud kunstiteost kindlasti Nõukogude ideoloogia populariseerimiseks."

Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi endise suvesaali seinu dekoreeriv Evald Okase pannoo "Rahvaste sõprus" (1987) on kahtlemata kunstiliselt väga oluline kunstiteos ja oma ajastu märk.

Okas maalis selle monumentaalse teose Eesti NSV ajaloo- ja revolutsioonimuuseumi jaoks, mis avati 1987. aasta lõpul Maarjamäe lossis.

Eesti NSV kultuuriministeeriumi poolt tellitud ajastu vaimule vastav paraadne pannoo pidi saama uue ekspositsiooni suurima saali olulisimaks kujunduselemendiks, mis kinnistaks muuseumi ideelist sõnumit.

Kujutatavad teemad kirjutas üksikasjalikult ette Eesti Kommunistliku Partei ideoloogiaosakond. Maarjamäe mõisa kunagise suvesaali otsaseintel on kujutatud võimusümbolid, külgseinad on jagatud temaatilisteks kompositsioonideks, mis propageerivad rahvaste sõprust ja sotsialismi saavutusi.

Evald Okas on paigutanud otsese ideoloogilise inventari, Nõukogude Liidu ja Eesti NSV lipud saali otsaseina, liiduvabariikide lipud ümbritsevad saaliust.

Vabas Eestis on kasvanud üles põlvkond, kelle jaoks Nõukogude impeerium ja tema ideoloogiline taak on vaid mälestuste mälestus, märkis Eesti Ajaloomuuseum oma ülevaates Okase pannoo kohta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid