Tüür võrdles Venemaa ja läänes levinud meediapilti. "Kui jälgida Venemaa telepilti, siis oli G20 tippkohtumisel kõik korras, kohtumised olid sisulised ja konstruktiivsed," kirjeldas Tüür ja viitas Vladimir Putini pressikonverentsil öeldule: "Reaalne elu ja ajakirjanduse virtuaalmaailm on üsna erinevad asjad".

"Aga kui võtta aluseks Eestis ja mujal läänes levinud meediapilti, siis nägi Venemaa praegune president välja üsna üksijäetuna, temast pöörduti demonstratiivselt eemale ning kolleegide väljaütlemised olid tavatult teravad," võrdles Tüür meediapilte.

Tüür möönis, et juba 2013. aasta analoogset kohtumist varjutas Venemaa-USA konflikt. Siis oli teemaks Süüria ja Snowden, kuid tookord oli Putin siiski vastuvõtja rollis ning formaalseid viisakusi tuli rohkem järgida.

"Nüüdne olukord, kus kõigele eelnevale on lisandunud väljakuulutamata sõda Ukrainas, viisid olukorra sinnani, et isegi vastuvõttev pool ehk Austraalia lubas endale rõhutatud külmust ja teised osalised otseseid etteheiteid," märkis politoloog.

Tüür märkis, et Kanada peaministri väljend "get out from Ukraine" on tõlgitav erinevates otsekohesuse astmetes.

"Vladimir Putini ennatlik lahkumine oli ilmselt vastus stiilis tit-for-tat, samuti nagu summitiga ühel ajal toimunud vastastikune väljasaatmiste korraldamine Saksamaa ja Venemaa vahel," rääkis Tüür.

Mis saab edasi?

Tüüri sõnul hakkavad siin omavahel võistlema kaks faktorit. "Vladimir Putini psühholoogilise portreega tegelejad räägivad tema madalast riskitajust, pikast vihast ja omaenda võimust joobumisest," tõi Tüür välja ühe poole.

Teisest küljest aga hindab Putin Tüüri sõnul vastuhakku lipitsemisest kõrgemalt. "Seega tõenäoliselt on Putini enda poolt oodata (poliitilist) vastulööki, mida võib pehmendada vaid tema enda lähikond ehk sanktsioonisõjas üha enam kahju kandev seltskond, keda on tituleeritud ka "kuuendaks kolonniks"," ütles politoloog.