Psühhiaater: enamik noori, kes satuvad psühhoosiga haiglasse, on suitsetanud liiga palju kanepit
Saluveer ütles, et skisofreeniat tuleb ravida kohe, et see oleks tulemuslik. “Kui me ei kohe ei panusta, siis pärast saab teha vaid iluravi,” rääkis Erika Saluveer. “Vaid 20 protsenti esmase psühhoosiga patsientidest esineb elu jooksul ainult üks episood. See on väga raske haigus, kuna enamik patisente haigestub 20ndates aastates, kui elu alles on ees. Skisofreenia on pika kuluga haigestumine, mis vajab pikaajalist ravi. Kui meie osakonda tullakse, siis peaaegu ei olegi võimalik ära tunda, milline on täpne diagnoos – sellest sõltub aga haiguse prognoos. Ravimite kasutame on vajalik efektiivseks psühholoogileseks raviks.”
“Hästi läheb paljudel meie patsientidel esimese kahe aasta jooksul peale esmast psühhoosi,” selgitas Saluveer. “Funktsionaalseks paranemiseks loeme seda, kui inimene on võimeline iseseisvaks eluks, töötab ning on võimeline lähisuhteks. Me oleme teinud statistikat ja kahe aasta möödudes 80 protsenti töötas või õppis. 40 protsenti esimese episoodiga patsientidest ei teki relapsi (taasteket) esimese aasta jooksul, kuid 80 protsenti esmase psühhoosijuhtumiga esineb viie aasta jooksul taasteke.”
„Psühhootiliste episoodide kordumise vältimine on psühhoosi ja skisofreenia haigete ravis esmane prioriteet,” märkis Erika Saluveer. ”See ei ole aega kerge, sest näiteks Soomes ei ostnud 60 protsenti esmase psühhoosiga patsiendid haiglast lahkudes välja oma esimesest retsepti – 2 aasta pärast oli 60 protsenti neist uuesti hospitaliseeritud.”
Konverentsil „KNS päev: mõttemetsad ja -rägastikud“ astusid ettekannetega üles: professor Jaanus Harro (MD, PhD, Tartu Ülikool), professor Catherine Harmer (MA, PhD, Oxfordi Ülikool), Innar Tõru (MD, PhD, Tartu Ülikool), Erika Saluveer (MD, Põhja-Eesti Regionaalhaigla), Ain-Elmar Kaasik (MD, PhD, Tartu Ülikooli emeriitprofessor), Valdur Mikita (PhD, kirjanik ja semiootik).
