Kevadel avaldatud koalitsiooni tegevuskava alajaotuses "Demokraatia ja kaasamine" lubatakse esimese asjana kaotada Riigikogu valimistel kautsjon erakondadele, mis osalevad valimistel esimest korda. 

Seda lubadust on kerge kritiseerida. Esiteks, hetkel kehtiv Riigikogu valimise seadus sätestab kandidaatide registreerimiseks esitamisel kautsjoni tasumise iga registreerimiseks esitatud isiku kohta ja sellest tulenevalt oleks palju loogilisem kaotada kautsjon mitte erakondadele, vaid nendele isikutele, kes kandideerivad Riigikogu valimistel esimest korda.

Teiseks, kautsjoni väidetav mõte on hoida ära mitte tõsiseltvõetavate kandidaatide esinemine valimistel ning erisuste tegemine või kautsjoni alandamine selle eesmärgi saavutamisele kindlasti kaasa ei aita.

Kui soovitakse tõesti vähendada valimistega seotud rahalist koormust uutele erakondadele, mis ei saa toetust riigieelarvest, siis oleks palju mõistlikum mitte lihtsalt kautsjoni kaotamine, vaid selle asemel toetusallkirjade nõudmine, nagu tehakse mitmetes teistes demokraatlikes riikides.

Selline muudatus peaks kehtima loomulikult kõigi kandideerida soovivate isikute suhtes, sõltumata erakondlikust kuuluvusest, kohtlema neid võrdselt. Toetusallkirjade andmise ja kogumise saab korraldada tänapäeval elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel, ilma vajaduseta teha suuri kulutusi nende kontrollimiseks.

Koalitsiooni järgmine lubadus demokraatia ja kaasamise osas oli teha nii, et edaspidi saaksid ka üksikkandidaadid Riigikogu valimistel ringkonnamandaadi juba siis, kui kogutud häälte arv moodustab vaid 75% lihtkvoodist. Praegu on see nii ainult parteinimekirjades kandideerijate puhul.

Sedagi lubadust on väga kerge kritiseerida. Esiteks, teoreetiliselt võib tekkida olukord, kus jagatavatest mandaatidest tuleb puudu. Praktikas ei ole selle juhtumine küll kuigi tõenäoline, aga seaduse koostamisel tuleks arvestada siiski isegi kõige ebatõenäolisemat võimalust, et ühel hetkel pärast valimisi halva üllatuse ees ei oldaks.

Teiseks, hetkel kehtiva põhiseaduse kohaselt tuleks Riigikogu liikmed valida proportsionaalsuse põhimõtte alusel, kuid selline muudatus viiks veelgi kaugemale selle põhimõtte järgimisest.

Rangelt võttes peaks Eestis kogu riik moodustama ühe valimisringkonna, künniseks olema 1/101 kehtivaks loetud häältest ja üksikkandidaadid kaduma. Nii järgitaks maksimaalselt meie põhiseaduses toodud proportsionaalsuse põhimõtet.

Koalitsiooni ideid võib pidada seega suhteliselt nõrkadeks. Kuid need olid lubadused, mis kevadel oma tegevuskava avaldades rahvale anti.

Sotside poolt algatati vastavaid punkte sisaldav eelnõu Riigikogus juba veebruaris ning selle menetlemine jätkub. Põhiseaduskomisjoni hiljutine otsus jätkata arutelu komisjonis tähendab, et see ei jõua suures saalis tõenäoliselt isegi teisele lugemisele, vaid langeb Riigikogu praeguse koosseisu ametiaja lõppemisel menetlusest välja.

Aega eelnõu seadusena vastuvõtmiseks, et kõnealused muudatused saaksid jõustuda juba saabuvateks valimisteks, on jäänud veel vaid loetud päevad. Ja seda aega otsustati selleks mitte kasutada.

Mina isiklikult konkreetsete muudatuste toimumata jäämise pärast nutmiseks põhjust ei näe, aga kurb on see, kui Eesti poliitikud ei olegi paremaks võimelised ning annavad lubadusi, mis jäävad täitmata. Selline käitumine ei saa kuidagi kasvatada kodanike usaldust poliitikute vastu. Küll aga võib seda vähendada.