„Ühtpidi tuleks neid [õppekeele valiku] soove austada, aga teiselt poolelt ma näen, et hoolekogudele on sõnu suhu pandud, et nad täpselt niimoodi teeksid,” sõnas ta.

Agur on ühtlasi Tallinna volikogu IRL-i fraktsiooni liige ja haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees. Komisjon arutas viie vene kooli avaldust teha keelenõudele erand novembri alguses. Agur nentis, et teema jälle lauale toonud Tallinna haridusala abilinnapea Mihhail Kõlvart põhjendas venekeelse õppe osakaalu suurendamise vajadust üsna veenvalt. „Põhjendused on need, et põhikoolist tulles, kui õpilased pole piisavalt hästi eesti keelt õppinud, siis tõepoolest on raske äkki ühel päeval gümnaasiumis hakata 60% või rohkem hakata õppima eesti keeles. Ma olen sellega nõus.” Teisalt hääletas Tallinna volikogu opositsioon Kõlvarti eelnõu vastu, ehkki Keskerakonna ülekaalu tõttu sai plaan siiski toetuse.

„Aga aega on antud juba palju aastaid, et eestikeelsele õppele üle minna, kuid on puudunud nende koolide enda tahe,” märkis ta ja täiendas, et peab vajalikuks eesti keelt õpetada juba lasteaias.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et keskerakondlik Tallinna linnavõim kasutab viie Tallinna kooli avaldusi õpetada gümnaasiumis peamiselt vene keeles valimistel endale kasuliku kaardina. Tallinna linnamäe vene lütseumi, Haabersti vene gümnaasiumi, Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe reaalkooli ja Tallinna Mustjõe gümnaasiumi avaldused on kirjutatud eri aegadel, kuid enamjaolt umbes aasta tagasi, mis viitab, et abilinnapea ootas sobivat aega, et neid volikogust läbi viia.