"Idanaabri otsus luua eestikeelne ehk siis eestlastele mõeldud propagandakanal ei suhtestu küll otseselt kõnealuse kavaga, kuid võiks anda meie valitsusele mõtteainet, kui oluliseks peetakse tänapäeva maailmas meediaruumi," kommenteeris Allik Delfile vene uue kanali Sputnik loomist.

Alliku sõnul arutab valitsus sel nädalal ERR-i venekeelse kanali loomise küsimust ning sõltuvalt otsusest ja rahaeraldisest on kanali avamine võimalik juba 2015. aasta sügisest.

"ERR juhatus ja nõukogu esitavad kolm varianti kanali finantseerimismahust 2,5-6,7 miljoni euro ulatuses aastas. Sellele peaks aga lisanduma ühekordne 1,6 miljoni eurone investeering. Finantseerimisest sõltub kanali sisukus ja vaadatavus," leiab Allik.

"Kanal on vajalik selleks, et näidata venekeelsele vaatajaskonnale, et nad on meie inforuumi osa. See peaks olema kanal, mida teevad eestivenelased ning mis kõneleb nende probleemidest ja väljendab ka nende arusaamu Eesti asjadest. Kanali edukusele tuleb kindlasti kasuks koostöö selliste venekeelsete telekanalitega nagu RTV ja Dožd," leiab Allik.

Venemaa uus propagandakanal Sputnik kavatseb hakata 2015. aastal uudiseid edastama 30 keeles, andma üle 800 tunni raadioprogrammi päevas ning katma enam kui 130 linna ja 34 riiki. Sputniku enese teatel on kanali sisu mõeldud ülemaailmsele miljarditesuurusele publikule, kes on väsinud „agressiivsest propagandast, mis propageerib ühepooluselist maailma", ning tahab sellest erinevat vaatepunkti.

Sputnik loob oma multimeedia sisu vene, abhaasi, aseri, araabia, armeenia, hiina, krimmitatari, dari, inglise, eesti, prantsuse, soome, saksa, gruusia, hindi, jaapani, kasahhi, kirgiisi, läti, moldova, osseedi, poola, portugali, puštu, hispaania, serbia, tadžiki, türgi, usbeki ja ukraina keeles.

Igas Sputniku multimeediakeskuses Londonis, Washingtonis, New Delhis, Kairos, Montevideos, Pekingis, Berliinis, Rio de Janeiros, Istanbulis, Pariisis, Buenos Aireses, Belgradis, Helsingis, Minskis, Kiievis, Taškendis, Astanas, Bişkekis, Dušanbes, Suhhumis, Tshinvalis, Tbilisis, Jerevanis, Bakuus ja Chişinăus on 30-100 töötajat ning kõik on väidetavat kohalikud professionaalid.