Olen ikka aeg-ajalt tabanud end mõtlemas teemal, miks inimesed ei suuda oma partnerile truud olla. Võin öelda, et mul on umbes kuus-seitse väga head sõpra. Nendest üks on selline, kes on tõesti kümme aastat sama naisega koos olnud ja selle aja jooksul on vast üks libastumine olnud. Ülejäänud seltsimehed, kaasa arvatud mina, petavad täpselt nii tihti kui juhus kätte mängib.

Või olgem päris ausad: vahel otsid ikka ise ka seiklusi ja ei jää juhust ootama, sest äkki seda ei tulegi. Meeste ringitõmbamise võib ajada ka selle kaela, et "noh, ta on mees ja tal on vaja nagu loomal oma seemet igale poole külvata" – nagu ürgne kutse või nii. Jah, ma tean, et see on vale, aga meestepoolne petmine ei ole tegelikult selle kirjatüki teema.

Paar nädalat tagasi mööda Facebooki ringi surfates sain korraliku šoki: kasutaja Mari abiellus kasutajaga Jüri (kuna tegu ei ole eesti muinasjutuga, siis saate isegi aru, et nimed on muudetud). Kolm päeva varem oli neiu lahkunud minu voodist sõnadega: "Sa tegid mind taas kord väga õnnelikuks!"

Jah, ma olen Mariga maganud viimased kaheksa kuud. Me tutvusime ööklubis ja hakkasime suhtlema. Ma teadsin, et tal on suhe. Esimesed kuu aega lobisesime niisama, käisime vahel koos söömas ja pidudel. Pärast seda on aga sellised lood, et kui nädalavahetuse öösel telefon heliseb, siis on see 99% tõenäosusega tema. Edasist võite ise aimata.

Mõtlesin, et okei – tütarlaps on aru saanud, et ta ikkagi armastab oma meest, ja ju see siis nii läks. Soovisin isegi viisakusest neile pildi alla õnne ja pikka kooselu.

Kaks nädalat vaikust ja laupäeva öösel heliseb taas mu telefon. Olin just autoga teel sõbra juurest koju. Võtsin ta Vabanki juurest peale ja juhtus jälle kõik see, mis juhtuma pidi. Kusjuures tema värskest abikaasa-staatusest ei teinud me juttugi. Selline lugu oli siis Mariga. Või õigemini on.

Teine tore lugu on Kätliniga. Nimelt Kätlin on selline tore tüdruk, kellega ma hakkasin suhtlema tööalaselt, sest ta töötas sel hetkel ühe koostööpartneri juures. Kätlinil on ka mees – tore poiss, kes töötab koos mu eksnaise uue mehega. Sotsiaalvõrgustiku võlud, et mul nii palju infot on.

Tema ise nii palju kontakti ei otsi, kuid õnneks ma oskan õigel ajal õiges kohas olla. Niipea kui Facebooki uudistevoos on märge, et kasutaja Eksnaise-uus-mees ja kasutaja Kätlini-elukaaslane asuvad kohas Riga, Vilnius või Helsinki, siis on õige aeg käes. Seda, kuskohas nad asuvad, saan ma igal juhul teada, sest mu eks laigib igat nende postitust. Ja naksti: truudus on jälle murtud nagu sauna aken "Kevade" filmis.

Mina tean, et ma ei suuda ühele naisele truu olla, vähemalt hetkel mitte. Seetõttu ei ole ma endale viimased kaks aastat mingit püsisuhet otsinud. Need aga olid vaid paar näidet. Neid võiks vähemalt viis tükki veel juurde tuua.

Naised, kui te ei taha olla kodukanad ja ühele mehele truud, siis miks te kodust välja ei koli ja ei ela oma elu nii, nagu te tahaksite?