Täna keskpäevase seisuga juhib parteinimekirjade arvestuses peaminister Arseni Jatsenjuki erakond napilt president Petro Porošenko bloki ees, mõlemal umbes 22% häältest.

Järgnevad Samopomitš (11%), Opositsiooni Blokk (9,5%), Radikaalne partei (7,5%) ja Isamaa (5,5%). Valimiskünnise taha on jäämas parempoolne erakond Vabadus (4,5%), Ukraina Kommunistlik Partei (4%) ja 21 muud erakonda.

Nimekirjade järgi jagatakse 450 kohalisse parlamendis pooled ehk 225 saadikukohta. Ülejäänud valitakse ühemandaadilistes ringkondadest, kuid arvestades , et valimisi ei saanud toimuda annekteeritud Krimmi 12 ringkonnas ja separatistide kontrolli all oleva Donetski ja Luhanski oblasti 15 ringkonnas, saab neid olema 225 asemel 198.

Nimekirja ja ühemandaadiliste ringkondade tulemusi kokku liites selgub, et võitmas on ikkagi presidendi partei, kes on endale juba kindlustanud 127 saadikukohta (63+64). Rahvarindel on 84 (64+20), Samopomitšil 33 (32+1), Opositsiooni Blokil 30 (28+2), Radikaalsel parteil 22 (22+0) ja Isamaal 19 (17+2). Lisaks saab parlamenti veel 110 saadikut, kes registreerisid end sõltumatu kandidaatidena või kuuluvad valimiskünnist mitte ületanud erakonda.
Valimised Ukrainas

Ajalugu näitab, et paljud “sõltumatud” muutuvad kiiresti sõltuvaks valimised võitnud erakondadest ning nii on oodata, et nii Porošenko bloki kui ka Rahvarinde loodavad fraktsioonid Verkhovna Radas saavad olulise täienduse. Eesmärgiks on seatud valitsuskoalitsiooni loomine, mis tagaks konstitutsioonilise enamuse ehk kuhu kuuluks vähemalt 300 saadikut.

Valimiste korraldus
Hinnang valimiste korraldamise aususele ja läbipaistvusele on Ukrainas sõitnud Ameerika mägesid. Varasemast vaatluskogemusest mäletan aegu, kus vaatlusmissioonide lõppraportite ridade vahele peideti tugev kriitika ja etteheide, et vähemalt näiliselt tunnustada “edasiminekut” ja “püüdu”. Nüüd on aga kõik selge.

Valimised korraldati väga rasketes tingimustes ja seda arvesse võttes saab öelda Ukrainale: “Hästi tehtud!”. Muidugi oli mitmeid kõrvalekaldeid ja rikkumisjuhtumeid ning need toodi välja ka eilsel OSCE, Euroopa Parlamendi, NATO Parlamentaarse Assamblee ja Euroopa Nõukogu vaatlusmissioonide ühisel pressikonverentsil Kiievis.

Valimiskorralduses polnud probleeme 99% vaadeldud valimisjaoskondades, täheldati vaid mõnda protseduurireeglite rikkumist, seisab ühises raportis. “Venemaa peaks sellest õppust võtma,” arvas pressikonverentsil NATO Parlamentaarse Assamblee juht Rasa Juknevičienė.

“Karm meeldetuletus relvastatud ebaseaduslike grupeeringute tegevusest on see, et mõnes riigi osas ei olnud valijatel võimalik oma valikut teha ja ligi 30 kohta uues parlamendis jääb täitmata,” ütles OSCE parlamentarse assamblee delegatsiooni juht Doris Barnett ja lisas, et see ei sea aga kahtluse alla valimiste toimumist.

Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitsenõukogu informatsiooni- ja analüüsikeskuse esindaja Andri Lõssenko kinnitas eilsel kohtumisel meediaga, et julgeolekujõud suutsid ära hoida valimispäevaks kavandatud terrorirünnakud Mariupolis, Odessas, Zaporizhias, Kharkivis ja Kiievis. Samuti suudeti kiiresti taastada dDOS rünnaku alla langenud valimiste keskserveri töö.

Ukraina suutis tõestada, et ka kõige raskemas olukorras on nad suutelised läbi viima ausad ja avatud valimised. See on vähemalt sama oluline kui asjaolu, et võitmas on läänemeelsed erakonnad.
Valimised Ukrainas