MTÜ Keskerakond mõisteti hiljuti juriidilise kehana süüdi seoses Keskerakonna liikmete Priit Toobali ja Lauri Laasi süüasjaga eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises. Erakond on juba teatanud, et kaebab kohtuotsuse edasi ringkonnakohtusse.

Delfi küsis IRL, sotside ja Reformierakonna esindajate hinnangut arvamusele, et süüdimõistetud erakond peaks olema järgnevatel valimistel diskvalifitseeritud.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Rait Maruste arvates muudaks erakondadele analoogse sätte seadmine poliitilise süsteemi ebastabiilseks.

„Tunnistan, et ei ole probleemile sellest vaatenurgast mõelnud ja see ei olnud laual ka erakonnaseaduse täiendamise aegu. Analoogia element firmadega on olemas, kuid päris üks-üheselt võrreldavad need asjad siiski ei ole. Firma võib olla ühe isiku või isikute grupi kommertshuvide edendamise vahend, erakond aga avalik-õiguslikes huvides suure liikmeskonnaga organisatsioon, kelle taga kümned tuhanded valijad. Kui üks-üheselt see analoogia üle kanda, siis poleks kuigi keeruline kas poliitilistel vastastel või jõustruktuuridel leida mingi süüteo mõõtu välja andev eksimus erakonna tegevuses ja olekski üks erakond pildilt väljas. Nii ebastabiilseks ja haavatavaks ei peaks me oma poliitilist süsteemi tegema,“ arvas Maruste.

Ka Maruste erakonnakaaslane Rein Lang oli sarnasel seisukohal.

„Tõsi on, et süüdi mõistetutele ehk siis nende suhtes, kelle osas on süüdimõistev otsus jõustunud, võib kehtestada tegevuspiiranguid. Need peavad aga olema proportsionaalsed. Kardan, et erakonna kõrvaldamine valimistelt tema juriidilise isikuna süüdimõistmisel eraviisilise jälitustegevuse pärast ei oleks Põhiseadusega kooskõlas. Lõpeks annab ju valija hinnangu erakonna olemusele ja tegevusele,“ ütles Lang.

IRL fraktsiooni ja õiguskomisjoni liige Ken-Marti Vaher oli avatum mõttele piirata süüdimõistetud erakonna tegevust, kuid rõhutas, et parlamentaarses riigis langetab otsuseid rahvas.

„Iga mõte, millega saaksime muuta ühiskonda ja riigivõimu läbipaistvamaks, on arutamist ja kaalumist väärt. Nii on ka selle mõttega, mille sihiks oleks puhastada riigivalitsemist nendest, kes panevad toime kuritegusid. Keskerakonna ja tema liikmete puhul on tegemist mitte enam üksiku sümptomi, vaid terve kroonilise haiguse puhanguga,“ arvas Vaher.

„Parlamentaarses riigis langetab olulisemaid otsuseid rahvas, seda eelkõige läbi valimiste. Põhiseadus seab valimistel osalemiseks üsna vähe eeltingimusi, see tähendab, et otsustuspädevus on jäetud suurelt jaolt rahva kätte. Kas selline väljapakutud lahendus, et süüdi mõistetud erakond ei tohiks osaleda valimistel, annaks ka tegelikku efekti, on arutelu kohaks. Isegi kui keeldu mõne erakonna puhul rakendatakse, siis võib ikkagi see erakond ja selle liikmed leida võimalusi valimistel osalemiseks - asutades uue juriidilise isiku, kasutades teist, kuid sarnast nime jne.“ nentis Vaher.

„Eesti põhiseaduse kohaselt lõppevad Riigikogu liikme süüdimõistmisel küll tema volitused enne tähtaega, kuid samas ei ole tal keelatud kandideerida järgmistel valimistel uuesti parlamenti. See, kas selline kandidaati ka valituks osutub, on põhiseaduse kohaselt jäetud valijate kätte, kuid senine praktika näitab, et see on olnud väga ebatõenäoline. Keelu seadmisel juriidilistele isikutele peame arvestama, et füüsiliste isikute puhul sellist otsest keeldu põhiseadusest ei tulene,“ lisas Vaher.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja õiguskomisjoni liige Jüri Morozov andis ühemõtteliselt mõista, et ei toeta ajakirjanike poolt väljapakutud mõtet.

"Mina eeldan, et hoolimata viimaste nädalate sündmustest pole kaugeltki mitte kõik Keskerakonna liikmed seotud kuritegudega. Ja ma usun, et kui Keskerakond oleks tunnistatud kuritegelikuks ühenduseks, siis oleks kohus ta sundlõpetanud. Viimasel juhul kaoks tal ka õigus valimistel osaleda."