Koolimaja akendest põlevad tuled pea kõigis. Ainult üks klassiruum teisel korrusel on juba kaugelt äratuntav – sellele on ainsana katteks ette tõmmatud ka ruloo.

Kell pool kaheksa hommikul algab õpetajate jaoks mõeldud leinateemaline koolitus, milleks on kohale tulnud ka Viljandi Rajaleidja keskuse psühholoogid. Samas kohas on kooli seinale kuvatud teate sõnul avatud ka kriisiabikeskus ja telefon, kuhu kõik pöörduda võivad. Kella poole kümneks hommikul keegi aga keskusesse läinud ei olnud ning psühholoogid olid keskendunud kooliõpilaste ja pedagoogidega tegelemisele.

Kell kaheksa algab ka esimene tund, kus iga klassijuhataja noortega juhtunust räägib. “Miks inimesed nii teevad,” kostab ühe algklassi ukse taha klassis toimuvast arutelust. “Mina ka ei tea, millegipärast muutuvad inimesed kurjaks,” vastab pedagoog küsimusele.

Kui muidu on kooli koridorid inimtühjad, siis järsku ilmub sinna noor naisõpetaja, silmad märjad. Hiljem on kuulda, et ta ei suutnud enam klassi ees lastega rääkida, sest olukord oli tema jaoks liiga raske.

Paalalinna koolis on kohal enamus õpilastest. Kooli ees kohatud vanemad ütlesid, et lapse pidigi täna kooli tooma, sest neile antakse seal igakülgset abi ja nõu ning see on vajalik. “Ma tean ka, et mõned vanemad jätavad enda lapsed koju, aga see ei ole probleemiga tegelemine, vaid selle edasi lükkamine,” rääkis kooli ees kohatud noore lapse ema.

Pärast klassijuhataja tundi jätkuvad tunnid juba tavalises rütmis, kuid on raske hinnata, millisel määral juhtunu tegelikult kooli ja ka Viljandi linna puudutas ning kui tavaline see koolipäev ikkagi tuleb.