Eesti on väike riik, kus kõik teavad kõiki ja eks meil neid pullimehi ja -naisi ole ka piisavalt. Meelelahutus on tore ja hea, eriti just pühapäeva õhtul ehk ajal, mil paljudel juba mõtted uuel töönädalal. Ometi on mul seal saates mehi naistena ja naisi meestena vaadates jäänud mulje, et staarid rikuvad nõnda oma imago ära.

Kui tegu pole just näitlejaga, siis on tegu ju lauljaga, kellel on aastaid olnud oma stiil. Näiteks üleeelmise hooaja peategelane Tanel Padar on juba aastaid koos The Suniga viljelenud rokkmuusikat ning tema imago on selline "kõva mehe" oma – jõuline ja naiste lemmik. Aga kui ta Getter Jaanit mängis, tõmbas selga kleidi ja värvis isegi huuled ära, ei tundunud ta enam see Tanel, keda harjunud nägema. Etteaste oli andekas, tema plaate ostaks ka tulevikus, kuid miski tundus siiski veider.

Kujutage ette, kui mõni rokijumal, näiteks Led Zeppelini laulja Robert Plant ajaks telesaates endale roosa miniseeliku selga ja laulaks kileda häälega näiteks Aqua Barbie Girli. See võiks lõppeda sotsiaalse katastroofiga, kuna Planti imago on aastakümnete jooksul kujunenud selliseks, et kui ta sel teel väärataks, ajaks see suured ja karvased metalimehed lihtsalt nutma.

Mul pole midagi näosaate vastu ning leian, et see on igati andekas ja tore projekt, kus muusikud ja näitlejad saavad oma annet esitleda. Samas, olles pool elu kuulanud teatud muusikastiile, on mul veider näha kõvasid mehi tegemas tüdrukute asju ja vastupidi. Kutsuge mind siis vanamoeliseks.