Rootsi ja Soome NATO-sse astumise debatti jälgitakse pingsa huviga kogu Läänemere regioonis. Balti riikides arvavad paljud, et nende oma julgeolekut nõrgestab Soome ja Rootsi NATO-sse mittekuulumine, eriti Gotlandi tõttu, kirjutab Financial Times.

„Ma arvan, et need Venemaa provokatsioonid on katse hoida neid väljaspool NATO-t. Aga ma mõtlen, et kas sellel ei või olla vastupidine mõju ja sundida neid hoopis ühinema,“ ütles üks kõrgetasemeline Balti riikide ametnik.

Rootsi peaminister Stefan Löfven lubas vastuseks suurenevatele regionaalsetele pingetele suurendada kaitsekulutusi.

„Me peame suurendama oma võimekusi, mis tähendab, et me peame panema rohkem ressursse riigikaitsesse,“ ütles Löfven Tallinnas.

Rootsi kaitsevõime on tekitanud muret ka oma rahva hulgas. Eelmisel aastal läbi viidud küsitlus näitas, et vaid kuus protsenti rootslastest usaldab riigi võimet end kaitsta.

Ka käimasolev allveelaevajaht on esile toonud puudusi kaitseväe varustatuses. Rootsil ei ole praegu kasutada allveelaevavastaseks võitluseks mõeldud helikoptereid.

Rootsi kaitseväe juhataja Sverker Göranson ütles kaks aastat tagasi, et Rootsi suudab oma jõududega rünnakule vastu panna vaid umbes nädala.

Rootsi kulutab riigikaitsele umbes 1,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.