„Suured laevad patrullivad kõiki väljapääse arhipelaagist,“ meenutas ta eile ja täna nähtut. „Võiks eeldada, et ükski allveelaev või muu veealune objekt neist mööda merele ei pääse. Nad on seal valves ning kuulavad, mis vee all sünnib.“

Sommarströmi sõnul on nad pidevas liikumises ning Rootsi sõjaväealuseid on Stockholmist lõunas asuval umbes 30 km suurusel otsingualal ka visuaalselt hästi palju.

Ajakirjaniku kirjeldusel lubab armee ajakirjanikel, keda on piirkonnas samuti hulgaliselt, üsna vabalt liikuda. „Nii tohtisime me ühele laevale läheneda 500 meetri kaugusele, mis on mere peal ikka päris väike vahemaa,“ meenutab ta. „Mingi hetk anti küll korraldus ühest piirkonnast kilomeetri kaugusele eemalduda, sest nad tahtsid midagi paremini kuulata.“

Eile kehtestati otsingute ala kohal mõneks ajaks ka lennukeelutsoon, kuid hiljem lubati meedia kopterid sinna tagasi. Sommarström oli eile õhus tunnistajaks ka sellele, kuidas laevastik kiiresti asukohta vahetas ning senisest otsingualast lõuna poole koondus – olles ilmselgelt saanud viite millelegi keskenduda.

Ametlikult on armee selles osas, mida nad otsivad, väga kidakeelne. Ka on kõik ajakirjanikud otsingute piirkonnas tööandja vahenditest, sõjavägi meediat kaasanud pole. Kuid mitteametlikumalt kirjeldavad nad, kui raske on pisikeste saarte vahelt midagi leida. Segavad näiteks teised laevad ja kalad, lisaks hakkavad sonarite puhul mängima eri soolsusega veekihid.
Küll on sõjavägi andnud mõista, et kui varem midagi ei leita, võib operatsioon jätkuda veel nädalaid – sama kaua, kui suudab merepõhjas oodata võimalik allveelaev.

Seni hakkavad meedias otsingud senist sära kaotama. Näiteks tasuta jagatavas lehes Metro oli täna jahist juttu alles neljandal leheküljel.