Koolijuhid ei ole eKooliga rahul, mitmed eliitkoolid pole siiani hakanud teenust kasutama
Koolitööde AS hoolitseb eKooli süsteemi eest, mille eest üle 400 Eesti kooli maksavad firmale keskmiselt 100 eurot kuus – väiksemad vähem, suuremad rohkem. Seitsme töötajaga Koolitööde AS 2013. aasta käive oli 386 000 eurot. Kuid firma esindaja ja eKooli juhataja Pille Parikas on Delfile väitnud, et sellest summast ei piisa, et juurutada uusi rakendusi ning hoida olemasolevat süsteemi korralikult töös. Seetõttu tulevatki lisateenuste eest nagu mobiiltelefoni äpp, lapsevanematelt tasu küsida.
Delfi uuris mõnelt eKooli süsteemi kasutavalt koolilt, kui korralikult elektroonilise koolipäeviku põhisüsteem töötab - siis see osa, millesse Koolitööde AS sõnul korralikult investeeritakse ja töös hoitakse. Juba esimese kõne järel Eesti ühte parimasse kooli, Tallinna Reaalkool, selgus, et eKooli süsteemis on palju puudusi.
Reaalkooli infojuht ja e-kooli administraator Tiia Niggulis ohkas kõigepealt sügavalt, kui kuulis, milles küsimus.
"Ütleme siis nii, et me ei ole eKooliga väga rahul, aga saame hakkama. Eks ta areneb. Oh jumal, need probleemid on väga spetsiifilised," ütles Niggulis peale pausi.
"Hetkel on kujundava hindamise tunnistus meie jaoks probleem, seda ei ole võimalik eKoolist kätte saada. Aeg-ajalt kui nad midagi uuendavad, siis läheb tavaliselt mingi teine asi katki ja tekivad teised probleemid," lisas Niggulis.
Niggulise sõnul on eKooliga probleemidest korduvalt ka räägitud ning süsteemi haldava Koolitööde AS töötajad olevat püüdlikud.
"Kui mingid probleemid tekivad, siis nad püüavad neid lahendada, eks nii kuidas õnnestub. Kuna koole on nii palju ja soove on nii erinevaid, kuid probleeme nii palju, siis võtab kõik palju aega," nentis Niggulis, kes tunnistas ühtlasi, et Tallinna Reaalkool kaalub teise süsteemiga liitumist.
Niggulis ei näinud aga probleemi selles, et eKool lapsevanematelt mKooli kasutamise eest raha hakkab küsima.
"Mugavuse eest tulebki maksta. Kui ma päris aus olen, siis ma ei arva, et mobiiltelefonist peaks eKooli üldse vaatama. Kui lapsevanem soovib kasutada seda mobiilirakendust ja see maksab raha, siis lapsevanem peab ise mõtlema, kas tal on mõtekas selle eest raha maksta. Mina arvan, et piisab täiesti, kui lapsevanem vaatab eKooli süsteemi üle hommikul ja õhtul lauaarvutist. Sinna ei tule niipalju infot, et peaks olema vajadus keset tööpäeva mobiili kaudu infot uurida. Ja kui on eriolukord, siis on alati võimalus vanamoodi kooli helistada," arvas Tallinna Reaalkooli infojuht.
Sarnaselt Eesti parimate koolide hulka kuuluva Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets tunnistas samuti, et eKooliga on probleeme.
"Ma ei ole kõige õigem kommenteerima, kuid tean, et õpetajatel on rahulolematuse hetki, kus nad ei saa seal süsteemis teha, mis sooviksid. Nad on edastanud oma rahulolematuse kooli administraatorile, kes on info edastanud eKooli töötajatele. Ma olen aru saanud, et viimased püüavad eKooli süsteemi parandada, et kliente hoida," rääkis Laanemets.
Tartus asuva Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ei näe üldse mingit vajadust eKooli süsteemi kasutada.
"Õpetaja peab ju täitma eKooli. Kuid mis on õpetaja funktsioon koolis? Kas täita pabereid – olgu siis päris paber või digitaalne paber - või on tema eesmärk lapsi õpetada? Hugo Treffneri Gümnaasiumis on ajast aega olnud põhimõte, et õpetaja saab palka selle eest, et ta õpilast õpetab ja õpilastega tegeleb, mitte selle eest, et ta täidab pabereid," rääkis Ojaveer.
"Gümnaasiumis me peame juba kasvatama seda noort inimest vastutama oma tegude eest, et ta otsustab midagi ja siis ta vastutab ka selle eest. Kuid eKool sellisel kujul seda otsustuse ja vastutuse ahelat ei täida. See on ka põhjus, miks mina Treffneri direktorina seda eKooli süsteemi sellisel kujul ei toeta," selgitas Ojaveer.
Ojaveer nentis siiski, et põhikooli osas on suurem side õpetaja ja lapsevanema vahel vajalik, millist rolli eKool osaliselt täidab.
Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi on üks nendest direktoritest, kes esindab traditsioonilist osa ning kelle juhitav kool ei ole elektroonilise päevikusüsteemiga liitunud.
"Minu käest ei ole eKooli kohta mõtet küsida. See oleks sama hea, kui uurida minu käest, kuidas hobuselihaga vorst maitseb - kuid ma ei oska selle maitset öelda, kuna ma pole kunagi maitsnud," ütles Leesi.
Hea lugeja, kui oled õpetaja, õpilase või lapsevanemana e-kooli teenusega kokku puutunud, siis anna teada, mida sellest teenusest arvad. Kas kõik töötab nii nagu peaks, või painavad e-kooli puudused? On säärane teenus üldse vajalik? Avalda arvamust aadressil rahvahaal@delfi.ee !
