Venemaa Kremli-kriitilist ajalehte Novaja Gazeta ähvardab sulgemine

Venemaa sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta asepeatoimetaja Sergei Sokolov rääkis intervjuus Soome päevalehele Helsingin Sanomat rünnakust oma väljaande vastu Venemaa meedia järelevalveorgani Roskomnadzori hoiatuse näol.

Hoiatuse põhjus oli ajakirjaniku ja kolumnisti Julia Latõnina septembri alguses avaldatud kolumn, milles Latõnina võrdleb Venemaa kultuurilist erandlikkust rõhutavaid mõtlejaid Natsi-Saksamaa ideoloogidega, vahendab Helsingin Sanomat.

Roskomnadzor pidas rahvusgrupivastase viha õhutamiseks lauseid: „Vaid kolm tänapäevast rahvast, juudid, hiinlased ja indialased võivad väita, et neil on tuhandeaastane algupärane kultuur. Kõik muu on võrsed, segunemine ja määritud veri.“

Artikkel „Kui me pole lääs, mis me siis oleme“ on endiselt üleval Novaja Gazeta veebilehel, kuid kõne all olev lause on mustaks tehtud ning seal on tekst „tsenseeritud, eemaldatud Roskomnadzori nõudmisel kuni kohtuotsuseni“.

„Ausalt öeldes ma ei usu, et Vene kohus asuks lehe, mitte ametkonna poolele,“ ohkab Sokolov. „Kui ma ka võitleksime, kaotame väga tõenäoliselt. Aga on veel Euroopa kohus.“

Roskomnadzori hoiatused ei ole kahjutud. Kui meediaväljaanne saab aasta jooksul teise hoiatuse, võib riik nõuda kohtu kaudu selle sulgemist. Põhjuseid leiab alati.

„Loomulikult mõtlen ma juba selle peale, mida teha, kui meie tegevus otsustatakse lõpetada, meil on ju olemas strateegia. Aga ma ei taha seda paljastada, et meie vaenlased ei saaks seda informatsiooni ära kasutada,“ ütleb Sokolov.

Vene võimude suhtes kriitiliselt meelestatud meediaväljaannete loetlemine ei võta pikalt aega: lisaks Novaja Gazetale veel ajakiri Novaja Vremja, raadiojaam Ehho Moskvõ ja telekanal Dožd.

„Meile tegelikult ei meeldi, et meid nimetatakse opositsiooni ajaleheks,“ ütleb Sokolov. „Opositsioon on see, kes pürgib võimule, aga meile ei ole ajakirjanikena mingit võimu vaja.“

Ega ajalehed ei olegi Venemaal mingi neljas võim, eriti mitte Novaja Gazeta.

„Mina ei usu, et Novaja Gazeta midagi mõjutaks,“ ütleb Sokolov. „Mingi 260 000 paberlehe lugejat ei ole midagi miljonite televaatajatega võrreldes. Novaja Gazeta võidakse ka välja kannatada.“

Asjade kiiresse muutumisse Sokolov ei usu.

„Mingi positiivne muutus võib Venemaal tulla siis, kui eliit vahetub, aga sellest ei paista märkigi. Läheb vaja vähemalt kaks sugupõlve, enne kui mingisugune põhjapanev muutus võib aset leida. Suurim vaimne probleem on see, et kui inimesed ei saa, mida tahavad, ei süüdista nad selles ennast, vaid mis iganes väliseid vaenlasi või sisemisi pettureid. Nõukogude Liit on alles geneetilises mälus.“