„Kui meestel on munad, siis meil on kogu sari,“ kirjeldas ta Põlissoomlaste naisi poolteist aastat tagasi Helsingin Sanomatele.

Slunga-Poutsalo tõusis tundmatusest parteisekretäriks üle aasta tagasi. Põlissoomlaste hulgas oli ta siiski juba vana tegija, erakonna liige aastast 2008. Ta on tegutsenud ka Lohja omavalitsuspoliitikuna ja muudes ülesannetes erakonna sees.

„Keegi ütles kunagi, et ma olen nii läbi ja lõhki Põlissoomlane, et minult tuleb alati erakonna seisukoht nagu selgroost. Minust on aastate jooksul saanud selline, et ma tean, milline meie kurss on,“ ütleb Slunga-Poutsalo.

Põlissoomlastes meeldis Slunga-Poutsalole väärtuste konservatiivsus. Lapimaal kasvanud naine toetab traditsioonilisi soorolle.

„Ma olen naine ja mul on naisena oma tugevused ja nõrkused. Samuti mu mehel, ta on mees ja tal asjandused jalge vahel ja tal on oma tugevused ja nõrkused,“ ütleb Slunga-Poutsalo.

Sõna feminism peale parteisekretär irvitab.

Feminismil on tugevalt negatiivne kõla. See ei ole tänapäeval enam see, et toetad võrdõiguslikkust. Sellel on selline kõla argikeeles, et tahad naistele rohkem meeste arvelt. Soomes on naised nii võrdsete õigustega, et nad näivadki meestena. Oleme uhked selle üle, et oleme naised. Meil on natuke tissi ja meil on natuke pekki. Et üritame olla sama võrdsed nagu mehed või isegi veidi võrdsemad. See paneb mind sõrmi kõrvadesse toppima,“ ütleb Slunga-Poutsalo.