Lavrovi sõnul on Venemaa viimase nelja sajandi jooksul arutanud partneritega Euroopas ja Atlandi ookeani piirkonnas strateegiliste suhete ülesehitamist, loonud ühiseid struktuure, mis on kutsutud seda toetama, ning võtnud vastu poliitilisi deklaratsioone üleskutsetega ühtse rahu, julgeoleku ja stabiilsuse ruumi loomiseks, vahendab ITAR-TASS.

„Samal ajal on aga lääne partnerid esile tõstnud oma päevakorra, ignoreerides paljus Venemaa huve, laiendanud NATO-t ning viinud üldiselt asja selleni, et nihutada nende kontrollitud geopoliitiline ruum päris vastu Vene piire,“ kurtis Lavrov.

Lavrovi sõnul tekib mulje, et Venemaa on sattunud löögi alla tänapäeva maailma kõige aktiivsema sõltumatute seisukohtade väljendajana, kes peab iseseisvat poliitikat oma loomulikuks õiguseks.

Lavrovi sõnul ei ole Ukraina sündmused põhimõtteliselt uute tendentside ilmnemine, vaid pigem selle kursi kulminatsioon, mida lääne partnerid on Venemaa suhtes hoidnud palju aastaid.

„Harjumus mitte pidada venelasi omadeks on Lääne-Euroopas olemas olnud sajandeid ning seda vaatamata sellele, et vähemalt viimase kolme sajandi jooksul oleme me olnud Euroopa kultuuri ja poliitika lahutamatu osa,“ juhtis Lavrov tähelepanu. „Just Venemaa kõige aktiivsema osaluse perioode üleeuroopalistes asjades on iseloomustanud stabiilsus ja rahu kontinendil. Ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist võeti kahjuks, kuigi pehmemas vormis, kurss meie maa tagasihoidmisele, meis ei nähtud mitte niivõrd partnerit, kui vastast.“

Keeldumine koostööst võitluses ülemaailmsete väljakutsetega ei ole variant suhetes Venemaa ja lääne vahel, leiab Lavrov.

„Vaatamata lääne partnerite ebasõbralikule tegevusele oleme me endiselt vastu Venemaa ja lääne otsese vastasseisu primitiivsetele skeemidele,“ ütles Lavrov. „Venemaa on valmis jätkama kontruktiivse panuse andmist piiriüleste probleemide lahendamisse, loomulikult vastastikuse austuse ja võrdõiguslikkuse alusel.“

Lavrov rõhutas, et ainult kollektiivsete jõupingutustega on võimalik organiseerida efektiivset vastutegevust sellistele väljakutsetele nagu terrorism, narkotööstus, massihävitusrelvade levik, ebaseaduslik migratsioon, kliimamuutus ja palju muud.

„Ometi on selge, et ka endiste, Venemaa suhtes ebasiiraste, topeltstandarde täis kahepoolsete suhete juurde naasmist nähtavasti ei tule,“ ütles Lavrov. „Rahvusvahelist õigust ei tohi pidevalt külge pookida mingisugustele ühepoolsetele plaanidele, õõnestada ÜRO julgeolekunõukogu autoriteeti selle otsuste ebaausate interpretatsioonidega. Asju tuleb ajada ausalt, austades rahvusvahelist õigust, eelkõige ÜRO hartat kogu tema normide ja põhimõtete täiuses.“