Riigikohtus mõisteti õigeks mees, kes istus vangis lapse surma põhjustamise süüdistusega
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Arno Põderi sõnul jättis mees ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt 2012. aasta 24. aprillil kella 15.48 ajal oma koolieelikust poja üksinda koju, et minna sõpradega sauna ja pidutsema. Seda hoolimata lapse vastuseisust ja teades, et lapse ema peaks tulema koju alles kella 19 paiku.
Isa jättis Põderi sõnul lapse korterisse luku taha ilma järelevalveta, kontrollimata, kas lapsel on võtmed ja kas tal on töökorras telefon, et vajadusel laps pääseks korterist välja või saaks ühendust vanematega.
Kella 19.55 ajal oli laps endiselt üksinda kodus ja pani ennast riidesse, et välja minna. Kuna isa oli ukse lukku pannud, läks laps neljandal korrusel asuva korteri rõdule ning hakkas alla ronima, kuid kukkus ja sai raskeid vigastusi, mille tagajärjel ta paar päeva hiljem haiglas suri.
Harju maakohus mõistis eelmise aasta 21. oktoobril mehe süüdi ettevaatamatusest surma põhjustamises. Kaupole määrati karistuseks vangistus üheks aastaks ja kuueks kuuks. Karistusseadustiku alusel jäeti mõistetud karistus aga osaliselt täitmisele pööramata nii, et ühekuulise vangistuse kandis mees ära kohe ning üks aasta ja viis kuud vangistust jäi kolmeaastase katseajaga tingimisi kohaldamata.
Kohtuotsuse järgi rikkus Kaupo alaealise lapse eest hoolitsemise kohustust, kui ei kontrollinud kodust lahkudes, kas laps teab korterivõtmete asukohta. Lisaks oli üks argumentidest fakt, et mees jättis kodust lahkudes kontrollimata, kas lapsel on töökorras telefon.
Kaupo kaitsja esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, mille Tallinna ringkonnakohus käesoleva aasta 10. veebruaril rahuldamata jättis. Selle peale esitas Kaupo kaitsja kassatsiooni, kus märkis, et juhtis apellatsioonis tähelepanu tõendite hindamisel aset leidnud veale, kuid ringkonnakohus jättis sellele vastamata.
Nimelt juhtis kaitsja tähelepanu valele arusaamisele, mille kohaselt ei teadnud laps korterivõtmete asukohta. Tunnistajad olid kohtus väitnud, et lapsele olid tehtud oma võtmed. Samuti viitas kaitsja sellele, et ei olnud korraldatud ekspertiisi, et selgitada välja lapse arengutase. Nimelt ei ole Eesti seadustes kirjas, kui vana lapse võib üksinda koju jätta.
Kassatsioonile esitas vastuse Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Lea Pähkel, kelle hinnangul oli kaitsja kassatsioon alusetu. Prokurör nõustus nii korterivõtmete asukoha kui ka ekspertiisi tegemata jätmise osas ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
Riigkohus otsustas täna, et alama astme kohtud on jätnud lõpuni selgitamata, kuidas Kaupo oma hoolsuskohustust rikkus. Riigikohus möönis küll, et mees oleks võinud töökorras telefoni olemasolu kontrollida, ent samas puudub maakohtu selgituses põhjendus, kuidas oleks töökorras telefoni olemasolu lapse surma ära hoidnud.
Lisaks lükkas riigikohus ümber maakohtu väite, nagu poleks 7-aastane poiss olnud arusaamisvõimeline. Kriminaalkolleegiumi selgituse järgi loetakse alla 10-aastased lapsed arusaamisvõimetuteks vaid seksuaalkuritegude mõttes, kuivõrd nad ei saa veel aru seksuaalsuhete tähendusest. Muudes valdkondades aga ei saa kõiki alla 10-aastaseid lapsi lugeda automaatselt arusaamisvõimetuteks.
Riigikohtu kriminaalkolleegium järeldas sellest, et kuna alamate astmete kohtud ei ole tuvastanud ühtki asjaolu, mis annaks aluse Kaupo süüdimõistmiseks, ei saa meest hoolsuskohustuse rikkumises süüdi mõista.
Kohtuotsuse järgi mõisteti Eesti vabariigilt Kaupo kasuks välja 1092 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks ning võimaluse taotleda hüvitist alusetult vangis istutud 32 päeva eest.
