DELFI VIDEO: Guantanamost Eestisse saabuja peab hakkama elama vastavalt meie seadustele

USA palvel võtab Eesti vastu ühe Guantanamo vanglas viibiva inimese, kes ei ole süüdi mõistetud ja kellele Eesti pakub varjupaika. Tema Eestisse saabumise aeg ei ole veel teada.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp selgitas Delfile, et kui isik jõuab Eesti piirile, siis on tal võimalus taotleda Eesti piiripunktis varjupaika, esitades selleks vormikohase taotluse.

Lepp kirjeldas, et inimeselt võetakse sõrmejäljed, pildistatakse, võetakse temalt ütlused ja seejärel lubatakse ta riiki. Kui üldjuhul majutatakse varjupaiga taotleja Väike-Maarjasse Vao külas asuvasse varjupaigataotleja majutuskeskusesse, siis inimese turvalisuse huvides võidakse teha ka eraldi otsus tema majutamiseks väljaspoole.

Varjupaiga menetluse ajal on inimese suhtes võimalik rakendad ka erinevaid järelevalve meetmeid, sealjuures kohustada teda tulema iga kuu kontrolli, rääkis Lepp.

Juhul kui inimene ohustab avaliku korda või julgeolekut, on seadusest tulenevalt võimalik teda kohtu loal pidada kinni ka kauem kui 48 tundi.

Varjupaiga menetlus kestab üldjuhul kuni kuus kuud. Menetluspraktika näitab, et see kestab tavaliselt neli kuud.

Eesti pool tagab varjupaigataotlejale majutuse ning rahalise toetuse 90 eurot kuus. Tal on õigus tervishoiuteenustele ja tõlketeenusele. Ühtlasi peab ta aga olema nõus osalema keeleõppes ja vajadusel ka täiendkoolitusel.

Pärast seda, kui Eesti annab Guantanamost tulnud inimesele rahvusvahelise kaitse, saab ta pagulase staatuse ja elamisloa kuni kolmeks aastaks. Nagu igal välismaalasel tekib tal ka õigus reisida, mis tähendab, et ta võib tulevikus Eestist ka lahkuda.

Valitsus tegi tänasel kabinetiistungil põhimõttelise otsuse tulla vastu Ameerika Ühendriikide palvele ning võtta vastu üks hetkel Guantanamo kinnipidamiskohas viibiv inimene, keda ei ole kuriteos süüdi mõistetud.

Eesti on eelnevalt välja selgitanud, et tegemist oleks võimalikult ohutu isikuga. Ta peab tulevikus saama hakkama meie ühiskonnas ja olema nõus elama vastavalt Eesti seadustele.

Rahvusvahelise õiguse järgi on pagulasel tulevikus õigus ühineda oma perega, mis tähendab, et tema juurde võivad elama asuda abikaasa, alaealised lapsed ning nii tema enda kui abikaasa ülalpeetavad vanemad.