Inimõiguste keskus: osa eilse meeleavalduse plakatitest läks üle piiri ja õhutas vaenu
Keskuse kommunikatsioonijuht Johannes Merilai ütles Delfi palvel eilsel meeleavaldusel kasutatud loosungeid kommenteerides, et suur osa neist rääkis lihtsalt teemast mööda.
"Avaliku koosoleku loa taotluses oli ürituse eesmärgina nimetatud "väljendada vastuseisu kooseluseaduse läbisurumisele"," meenutas Merilai. "Tele- ja internetiuudistes nähtavad plakatid ja kõned keskendusid pigem kõiksugu teistele hirmudele, mida SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) on kooseluseaduse arutelu ära kasutades õhutanud."
Merilai möönis, et osa neist plakatitest läks ka selgelt üle piiri ja õhutas vaenu, mis ei peaks käima demokraatliku meeleavalduse juurde ning see on täna ka juba palju hukkamõistu pälvinud.
Merilai viitas Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) 2012. aasta LGBT inimeste uuringu tulemustele, mille kohaselt väldivad 63 protsenti Eesti küsitletutest oma samasoolisel partneril avalikult käest kinni hoidmist, sest kardavad vägivalda või ahistamist. "Need hirmud ei ole Eestis paraku alusetud," sõnas Merilai.
"Inimõiguste kaitse kontekstis on seaduse vastuvõtmine oluline selleks, et viia Eesti õigusruum kooskõlla Eesti põhiseadusega," selgitas Merilai. "Olukord, mille puhul samasooliste paaride kooselu ei saa riigilt kaitset, on vastuolus põhiseadusega."
Tema sõnul on nimelt tegemist perekonnapõhiõiguse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, nagu on seda hinnanud õiguskantsler Indrek Teder. Seaduse vastuvõtmine ei tekita koos elavaid samasoolisi paare juurde, vaid aitab neid paare ja nende peredes kasvavaid lapsi seadusega kaitsta.
Merilai sõnul on eraldi küsimus see, kas on põhjendatud laste osalemine sellisel üritusel.
"Meeleavalduse korraldajad on ise korduvalt väljendanud vajadust lapsi nende teemade avaliku käsitlemise eest kaitsta, kuid nüüd olid need lapsed osa meeleavaldusest," ütles Merilai ja lisas, et laste osalemise üle võiks mõtiskleda ka meediaväljaanded, kes neist pilte avaldasid.
Ka võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper on varem öelnud, et sõnavabadus ei ole absoluutne ja ei anna õigust sõimata või solvata, vastupidi kehtiv õigus kaitseb kõigi head nime ja au.
