Sarapuu sõnul puudutab pöördumine tänasest jõustunud jäätmeseaduse muutmise seadust, millega tunnistati kehtetuks jäätmeseaduse § 66 lõige 11. Selle järgi võib jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing.

„Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul,“ ütleb seadus. Uue seadusega võtab riik omavalitsuselt sisulise otsustusõiguse jäätmekäitluse üle.

„Ühelt poolt on jäätmevaldkonnas omavalitsustel kohustus, et ta peab jäätmevaldkonda korraldama,“ sõnas Sarapuu. „Teiselt poolt antud teenusepakkujad hoolitsevad selle eest, et mingit muudatused turule ei tuleks ja nende turuosa säiliks.“

Sarapuu süüdistab seadusemuudatuse sobimatuses riigikogu liiget Rainer Vakrat, kelle eestvedamisel muudatus läbi viidi. Abilinnapea sõnul on omavalitsustel saanud mõõt täis sellest, kuidas riik teeb poliitikutele võimalikuks ainuisikuliselt läbi suruda seaduseid, mis omavalitsustega ei arvesta.

„Naljakas on see, et omavalitsused pöörduvad riigikohtusse selle tõttu, et kaitsta end riigi eest,“ ütles Sarapuu ning lisas, et peale Tallinna on riigi vastu astunud ka Sõmeru, Rägavere, Vinni, Kadrina, Rakvere ja Nissi vald, kes on praeguseks juba riigikohtusse pöördunud.

„Antud juhul võib öelda, et omavalitsused on üles tõusnud riigi seaduste ärihuvide kaudu manipuleerimise vastu,“ ütles Sarapuu. „Ma loodan väga, et üle Eesti omavalitsused suhtuvad asjasse tõsidusega,“ lisas ta.