Lugeja Jaak Joalast: vähe on lauljaid, kelle esituses muutub iga laul kauniks

On vähe lauljaid, kelle esituses muutub iga laul kauniks ja hinge minevaks. Üheks selliseks oli ka äsjalahkunud Jaak Joala. Tema mahe, hingekeeli puudutav tämber, lihtne ja siiras olek muutsidki ta rahva seas populaarseks. Seda kõike ei anna õppida, sellisena peab sündima. Ja sellisena jääbki ta igavesti Eesti muusika ajalukku

Väga kahju on, et ta pidi elama nõukogude okupatsiooni tingimustes. See õnnetu aeg pidurdas kõigi meie andekate inimeste pääsu ülejäänud vabasse maailma. Nii pidi ka Joala piirduma vaid N Liidu ja teiste sotsialistlik-kommunistlike maadega.

Aga lõpuks loeb laulja puhul siiski tema musikaalne anne. Seda ei suuda tekitada ega takistada ükski ideoloogia. Seepärast oli ebaõiglane, et Joalat hakati veidi tögavalt "Kremli ööbikuks" kutsuma. Miks mitte laulda armastusest ja headusest N Liidu rahvastele? Ta ei laulnud ju Leninist ja kommunismist. Kuid selline hüüdnimi teadupärast solvas Joalat ja arvatavalt ka selle tõttu ta hilisemas elus loobus avalikust esinemisest. Sellest on kahju. Kuid õnneks on meil palju ilusaid laule temalt ja neid polegi nii vähe.

Ehk ei olegi ainus tõeline dissidentlus see, mis toimub relvaga käes (nagu paljud arvavad). Võibolla on samaväärne ka headuse suurendamine. Seda just Jaagu laulud tegidki. N Liit lagunes ka seetõttu, et oli piisavalt inimesi, kelle süda ei olnud kalgistunud, vaid neis oli veel piisavalt headust.

Kahjuks tuleb tunnistada, et vahepeal oli ka Eesti üldsus Jaagu päris ära unustanud. Eriti ei olnud kuulda tema laule ega meenutatud ka teda ennast. Kahju et me nüüd, kurva uudise tõttu, jälle justkui avastasime ta. Me peaks kõiki oma andekaid inimesi meeles pidama ennekõike siis, kui nad viibivad veel meie keskel.

Puhka rahus Jaak, nüüd oled Sa osa "taevasest ansamblist"!