AINULT DELFIS: Erakondade rahastamise komisjoni irooniline kirjavahetus: kas Siret Kotkal on ID-kaart? Kas Toobal kirjutas ikka ise oma kirja?
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal on väga pahane erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) esimehe Ardo Ojasalu peale, kes tegi komisjoni meililistis nalja Keskerakonna liikmete saadetud kaebuse üle, mis puudutas IRLi ja Reformierakonna poliitikute väidetavaid musta rahastamise juhtumeid.
Nimelt käivad keskerakondlased juba mõnda aega mööda erinevaid asutusi ringi kaebusega, mis puudutab mitmete IRLi ja Reformierakonna poliitikute väidetavaid avaliku raha erakonna huvidesse pööramise juhtumeid.
See on olnud vastuseks ERJK uurimisele, mis puudutab Tallinna maksumaksjate raha kulutamist Keskerakonna valimiskampaaniaks enne viimaseid kohalikke valimisi. Ükski asutus keskerakondlaste kaebust menetlusse pole võtnud. 23. septembril saatis Toobal pöördumise ka ERJKle.
Komisjoni listi saadetud kirjale reageeris esimesena ERJK liige Kaarel Tarand.
Harrastusjuristide sedasorti loomingut on ikka tore lugeda. Kuigi samas on see ka ajaraiskamine, sest ametipositsioonilt komisjoni liikmena asja vaadates ei ole selle belletristikaga midagi peale hakata. Kahtlemata peab sisse tulnud kirjale vastama ja meile kirjutanud kodanikke informeerima, mida komisjon juba on teinud, millised on tema pädevuse sisulised ja ajalised piirid jne. Samas võinuks ju eeldada, et komisjoni endine liige seda kõike juba teab ja on ka sõbrale rääkinud.
Võtame päevakorda kui kirja, aga kiirustada pole sellega kuhugi. Kui nad tahavad, et nende jutt usutav oleks, siis oleks kena, kui nad näeksid ise ära ka selle vaeva, et oma loetelule tõendusmaterjali esitavad. Ma ei arva, et komisjoni liikmed peaksid kuskil raamatukogudes vm mingeid muistseid külalehti taga ajama.
Kaarel
Kui ise mitte pattu teha, siis ei pea ka vahelejäämise korral kukkuma kisendama, et „aga teised tegid ka“.
Komisjoni endine liige, kellest Tarand kirjutab, on Toobal ja tema sõber ilmselt Siret Kotka, kes on komisjonile saadetud kaebuse teine autor. Tarandi kirjale reageeris pahaselt Keskerakonna poolt komisjoni liikmeks nimetatud keskerakondlane Jaanus Karilaid.
Väga ilus küla kujund käib siin kirjavahetuses pidevalt läbi. Külaleht, külajutt, külamees jne. Raha kuritarvitamine on tõsine teema, meie ülesanne pole ainult k-tähe peale silmad põledes erutuda ning muud võimalikud teated kaalumata jätta.
Silmakirjalik on hetkel näiteks ise otsida tõendeid (infopäringud), aga muude juhtumite puhul palume iseseisvat tõendust. Ma võtan nende juhtumite detailsema uurimise enda peale ja palun kiiremas korras see päevakorda panna.
Kaarel Tarand selgitas seejärel natuke pikemalt, miks on Toobali ja Kotka avaldus sisutu.
Aasta tagasi, kui ERJKle pöördumised/kaebused tulid, olid need enamjaolt ka varustatud mingi illustreeriva materjaliga. Et keegi jaksaks Keskerakonna peale rohkem erutuda kui muude, on ainult üks soovkujutelm. Ei jaksa.
Aga selle 9-punktise loendi puhul ei ole mõtet kõigiga üldse komisjoni
tülitama hakata, sest, nagu juba osutatud, mõne küsimuse osas on tagajärjekas menetlus juba toimunud (näiteks Kruuse plakat p 9), mõne teise puhul (MTÜde kulutused mingite oma ajalehtede väljaandmiseks) on asi selgelt väljaspool ERJK pädevuse piire (MTÜd on avalike toetuste kasutamise osas aruandekohuslased toetuse andud riigiasutusele, aga ei kuulu kuidagi ERJK järelevalve alla).
Tähendab, kui mingi MTÜ on saanud toetust ajalehe väljaandmiseks ja selle lehe ka välja annab, pole ERJK-l küll mingit alust seda sisuliselt tsenseerima hakata (olgu märgitud, et ERJK ei ole menetlenud ka ühtki Tallinna linnameedia tükki, ehkki selles osas oleks avalikku ootust rohkem kui küll).
Mõni MTÜ võib meile ju isegi tunduda mõne erakonna sidusorganisatsioonina, aga vastav regulatsioon on praegu seaduses nii hõre, et seda palja käega nagunii ei püüa. Samas on kõigi parteilaste vääramatu põhiõigus asutada seltse ja neisse kuuluda. Seega ei saa kohe kuidagi teha automaatset järeldust, et kui mõnd MTÜd juhib mõne erakonna liige, siis on see selts tervikuna vastava erakonna taskus. Iga MTÜ juhatus vastutab esimese asjana oma liikmete ees. ERJK saab küsimusi uurida ainult keelatud annetuse kontekstis. Muus osas tuleb asi üle anda teistele organitele, nagu ERJK oma tegevuspraktikas ka on teinud.
Seejärel saatis listi kirja ka komisjoni esimees Ardo Ojasalu.
Ma ei ole kindel, et seda kirja saab menetlusse võtta. Eelkõige on mul kahtlus, kas allakirjutanud isikud ikka ise on soovinud sellekohase tahteavalduse teha. Teades, kuivõrd Siret Kotka umbusaldab kõike e-valimise, e-allkirjastamise ja muud e-värki on äärmiselt ebatõenäoline, et tal üldse ID kaart on või kui on, siis ta selle e-featuure kasutab. Tõenäoliselt on ta langenud identiteedivarguse ohvriks.
Toobal on aga seotud ühe allkirjavõltsimise juhtmiga, kus küll ei ole veel lõplikku lahendit, aga avalikuks tulnud asjaolud sunnivad kaaluma ka võimalust, et tema isiksus ei ole väga täpselt õiguslikus mõttes raamitsetud, seega ei saa kindel olla, kas see kiri on tema isiklik tahteavaldus. Need kaks asjaolu koosmõjus tekitavad kahtluse, et keegi püüab Kotka ja Toobali nime all ERJK-ga halba nalja teha. Enne menetlemist peaks üle kontrollima.
Ojasalu viitas Siret Kotka juhitud Keskerakonna kampaaniale e-valimiste vastu. Toobali puhul viitas ta käimasolevale kohtuprotsessile, milles süüdistuse kohaselt võltsis Toobal Keskerakonna ebaseadusliku rahastamise varjamiseks dokumente.
Toobalile Ojasalu kiri ei meeldinud, mistõttu ta kaebas Ojasalu peale riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Marustele.
See ületab juba igasuguse hea maitse piirid ning palun järgmisel komisjoni istungil selle komisjoni tegevust arutada ning komisjoni esimehe ja nõuniku Masso komisjoni istungile paluda.
