Soolise palgalõhe suurus jääb sõltuvalt rakendatud uurimismeetodist vahemikku 13-35 protsenti ja seda mõjutavad keeruliselt mõõdetavad näitajad nagu motivatsioon ja töö väärtus ühiskonnas.

"Soolisest palgalõhest on olnud viimastel aastatel palju juttu ja naljatamisi tõdetakse, et palgalõhe on Eesti rahvuskala. Eks see on tõsi, et Euroopa Liidu võrdluses paistame me oma kõrge palgalõhega silma," tõdes Tartu ülikooli RAKE juhataja, analüütik Kerly Espenberg.

Uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata sellele, et naised on kõrgemalt haritud ning töötavad võrreldes meestega rohkem kõrgemalt tasustatud ametikohtadel, on meeste palk siiski suurem.

"Seda põhjustavad näitajad, mida on keeruline mõõta, näiteks motivatsioon, meeste ja naiste töö erinev väärtustamine ühiskonnas ja osaliselt ka diskrimineerimine," nentis Espenberg.

Uuringus selgus ka, et paarissuhtes olevatel inimestel on sooline palgalõhe suurem kui partneriteta inimestel.

"See on kooskõlas pere leivateenija mudeliga, kus mees vastutab eelkõige pere sissetuleku eest ja naise õlul on perekondlikud kohustused," arutles Espenberg.

Loomulikult pole elu tema sõnul nii must-valge, aga ka ajakasutuse uuringud näitavad, et naised tegelevad lastega rohkem kui mehed. "Meie uuring kinnitab seda," sõnas Espenberg.

Haridustaseme ja töötasu vahel on positiivne seos - mida kõrgem on inimese haridustase, seda kõrgem on ka teenitav palk.

Kõrgharidusega inimeste töötasu on selgelt kõrgem kui keskharidusega inimestel. Põhiharidusega inimestel on keskharidusega inimestest märgatavalt madalam töötasu.

Osaajaga töötavate inimeste brutotunnitasu on kõrgem kui täisajaga palga töötajatel. Samuti on ootuspäraselt kõrgem palk nendel töötajatel, kes teevad kõrvaltöid, võrreldes nende palgatöötajatega, kellel on vaid üks töökoht.

Välismaises omanduses olevates ettevõtetes on töötasu kõrgem kui kodumaises omandis olevates ettevõtetes ning seda nii naistel kui meestel.

Võrreldes töötasude suurust erasektoris ja avalikus sektoris, ilmneb, et avalikus sektoris teenitakse keskmisest kõrgemat palka ning kõige rohkem teenivad avalikus sektoris töötavad mehed.

Ettevõtte tegevusvaldkonna puhul on võrreldes töötleva tööstusega (võrdlusbaas) palk suurem mäetööstuses ning elektrienergia ja veevarustuse valdkonnas, uuringute andmetel ka avalikus halduses ja riigikaitses.

Võrreldes töötleva tööstusega, on palkmadalam majutuse ja toitlustuse, kinnisvaraalase tegevuse, hariduse, tervishoiu ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkondades. Samuti on selge seos ettevõtte töötajate arvu ja palga suuruse vahel – suuremates ettevõtetes teenitakse keskmisest kõrgemat palka.

Palgalõhe on oluline ka seetõttu, et see mõjutab sotsiaalkaitsesüsteemi vahendusel nii mitmesuguseid sotsiaaltoetusi kui ka tulevikus saadavaid pensione. Praegune ebavõrdsus mõjutab seega meeste ja naiste sissetulekuid ka pikemas plaanis.

Uuring viidi läbi Eesti Statistikaameti tellimusel Norra 2009–2014 toetuste programmi "Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal" alamprojekti "Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus" raames.

Uuringu lõppraportiga saab tutvuda RAKE kodulehel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid