Venemaa lähinaabriteks olla on praeguses kriisiolukorras üsna pingeline olla, eriti kui ühist piiri on 6846 kilomeetrit, nagu näiteks Kasahstanil.

Kasahstani presidendiks on alates riigi iseseisvumisest 1991. aastal olnud Nursultan Nazarbajev. 74-aastane Nazarbajev on Venemaaga hoidnud sooje suhteid, ent hiljuti pani ta sipelgapesa kihama, öeldes, et Kasahstan võib eemalduda Euraasia Liidust, juhul kui riigi iseseisvus on ohus, kirjutab Ilta-Sanomat

Venemaa president Vladimir Putin ei jätnud seda avaldust tähelepanuta. Seligeri noortelaagris esinedes kiitis Putin kõigepealt Nazarbajevit kui endiste nõukogude vabariikide kõige targemat juhti. Seejärel lausus ta aga: "Ta (Nazarbajev) sai hakkama millegi ainulaadsega - lõi riigi territoorimule, kus seda pole kunagi varem olnud."

See lause kõlab ähvardavalt, eriti kui meenutada, kuidas Putin rääkis 2008. aastal NATO konverentsil president George W. Bushiga Ukrainast: "Kuule George, sa ei taipa. Ukraina pole isegi mitte riik. Osa selle territooriumist on Ida-Euroopa, ent suurem osa sellest on kingitus meie poolt."

Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüür ei usu, et Venemaa ohustaks Kasahstani piire. Tema meelest pole Putini mõttekäik mitte otsene ähvardus, ent meenutus sellest, et Venemaa on suurriik.

See on samasugune meeldetuletus, nagu Venemaa hiljutised õhupiiririkkumised Soomes. "Putin tahab, et tema naabrid kõnniksid kikivarvul, et tal oleks nendega lihtsam manipuleerida. Putin on käitunud samamoodi nii Soome, Eesti kui Moldovaga," ütles Tüür.

Tema arvates on Putinil järgmine suutäis juba valmis vaadatud. Selleks on enam kui nelja miljoni elanikuga Moldova. "Täpselt nagu Ukraina, on Moldova suundumas lääne poole. Praegu karistab Venemaa selle eest Ukrainat, võimaluse korral karistab ta ka Moldovat.

Esimesed sammud selles suunas on juba tehtud, ütles Tüür. Venemeelsed kodanikeliikumised on Moldovas juba pead tõstmas. "Ida-Ukrainas juhtus see aastal 2008. Mul pole küll selle kohta tõendeid, aga usutavasti olid need Venemaa poolt kontrolitud rühmitused."