Euroopa suurim mure ja oht on praegu sõjategevus Ida-Ukrainas. Kuigi värske relvarahu enam-vähem kehtib, ei alane olukorra pingelisus. Agressioon jätkub. Venemaa regulaarvägede üksused osalevad lahingoperatsioonides ning Venemaalt saadetakse üle piiri Ukrainasse üha rohkem raskerelvastust ja täiendavaid väeüksusi. Kuni Venemaa jätkab valetamist ja vassimist, eitab oma sõjaväe otsest osalemist sõjategevuses, ei ole Moskva üleskutsed poliitilist lahedust leida tõsiseltvõetavad,“ kõneles Nestor.

Riigikogu esimees rõhutas, et Venemaa on sõjalise konflikti osapool, kes on rikkunud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Nestor ütles, et Venemaale peab jätkuvalt survet avaldama ning sanktsioonidega tuleb edasi minna.

“Ukraina on Euroopa riik, Euroopa Nõukogu liige. Ukrainas toimuv on tõsine kriis Euroopas. Agressor on tuumariik, Venemaa. Rünnaku all on tema naaberriik Ukraina. Naaberriigi sõjaline hõivamine oma territooriumi kasvatamiseks – see on pretsedenditu juhtum Euroopas pärast II maailmasõda,“ ütles Nestor.

Riigikogu esimehe sõnul on Venemaa-Ukraina sõda lakmustest Euroopa demokraatiale. „Demokraatia ei ole pelgalt sõnaseadmise oskus, vaid eeskätt tegevus," lisas Nestor.

11.-12. septembril toimub Oslos Euroopa Nõukogu liikmesriikide parlamentide juhtide konverents, kus on teemadena arutlusel põhiseaduslikud õigused ja vabadused, võimu ja opositsiooni suhted demokraatias ning suveräänsuse ja julgeolekuküsimused Euroopas. Kahepäevasel konverentsil Norra pealinnas Oslos Stortingis osalevad parlamentide juhid Euroopa Nõukogu liikmesmaadest ja ka vaatleja- ning partnerriikidest.