Lugeja: nutifonidesse süvenenud inimesed kõnnivad kasvõi vastu posti

Mul on hea meel, et jõudsin oma lapsepõlve nautida enne kui tehnika üle võttis. Saan aru – netiavarustes on ju lõpmata palju, mida uurida ja avastada. Kuid kas see pole juba liiale läinud?

Tänapäeva noori ja lapsi on päris kurb vaadata. Paljud istuvad ninapidi arvutites ja nutiseadmetes. Nad nagu ei teakski, et väljaspool nende telefone on palju ilusam ja huvitavam maailm. Maailm täis lilli, liblikaid, hommikuid, mil paljajalu murul joosta või puu otsas turnida. Maailm, kus saad onne ehitada ja seal siis mängida. Ehitada liivalosse või legodest uhkeid maju.

Ja mis peamine: siiras ja otsene silmast-silma suhtlus oma sõpradega või mängukaaslastega.

Ka tänavapildis kõnnivad inimesed kasvõi vastu posti, aga ei tõsta pilku oma telefonilt, suheldes kellegagi seal, selle asemel et see keegi jalutama või kohvikusse kutsuda ja otse suhelda.

Albert Einstein olevat omal ajal öelnud: "I fear the day that technology will surpass our human interaction. The world will have a generation of idiots."

("Kardan päeva, mil tehnika areneb kaugemale kui inimlik suhtlus. Maailmas saab siis olema põlvkond idioote.")

Tegelikult polnud nende sõnade autor ilmselt Einstein, kuid mõtteainet annavad need küll. Kas tõesti lähebki nii? Jätke kommentaaridesse oma arvamus. Ja palun, tõstke pilgud telefonist ja vaadake enda ümber!