Senise vedaja Saaremaa Laevakompanii (SLK) juht Tõnis Rihvk saatis paar päeva enne konkursi lõppu Palole ja riigikogu majanduskomisjonile kirja, milles teatas, et SLK ei saa praegusel konkursil osaleda, sest selle tingimused ei sobi laevafirmale. Kuna ka teine parvlaevakonkursil osaleja ehk AS Tallinna Sadam on juba teatanud, et ei suuda konkursil osalemiseks laevasid leida, valitseb hirm, et konkurss ebaõnnestub.

Rihvk rõhutas, et SLK on huvitatud konkursil osalemisel, aga sel juhul peavad tingimused olema teistsugused.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Jaan Õunapuu lootis vältida olukorda, kus praegune laevade omanik saab ainsa pakkujana dikteerida talle vastuvõetavaid tingimusi ja niimoodi riigilt kümneid miljoneid lisaeurosid välja pressida.

"See koalitsioon teeb kõik selleks, et see oleks reisijale kõige soodsam," lausus Õunapuu. Ta lootis, et ka parvlaevaliiklusele peale maksvale maksumaksjale ei lähe parvlaevaühendus saartega praegusega võrreldes oluliselt kallimaks.

Nii kümme aastat tagasi SLKga parvlaevaühenduse teemal võidelnud majandusminister Meelis Atonen (RE) kui ka SLK monopoli murda üritanud eelmine majandusminister Juhan Parts (IRL) hoiatasid juba ammu, et Leedo üritab aega võita, et seejärel ajahätta sattunud valitsusele oma rahasoov jõuga peale suruda.

Parvlaevahange kuulutati välja mitme kuu eest, aga Rihvki kiri teatega, et hankel ei osaleta, tuli välja alles paar päeva enne tähtaja kukkumist, mis saabub esmaspäeval. Õunapuu nõustus, et niimoodi viimasel hetkel oma loobumisest teatamine ei näe ilus välja, seda oleks võinud teha kohe peale hanke väljakuulutamist.

Hädaolukord

Augusti lõpus saatis majandusministeerium kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis muudab mitut seadust, nende seas hädaolukorra seadust. See eelnõu muudab saarte vahelise parvlaevaühenduse elutähtsaks teenuseks, mis paneb seega riigile kohustuse tagada selle pidev toimimine.

Sarnase mõttega tuli Parts välja juba eelmisel aastal, sest läbirääkimised parvlaevade omanikega polnud kuhugi viinud ja oli karta, et Leedo ja tema äripartner Olav Miil on väljas venitamise peal. Sellele seadusele toetudes oleks saanud sundida neid parvlaevaühendust osutama ka peale lepingu lõppu, mõistagi kattes kõik parvlaevaühenduse otsesed kulud.

See oleks ära katnud võimaliku vahepausi vana lepingu lõppemise ja uute laevade valmimise vahel, kui riik oleks läinud oma laevade ehitamise teed, mida Parts toetas. Riigile oma laevade ehitamine või seniste laevade Leedolt ja Miililt äraostmine sai eelmise valitsuse toetuse, aga uus valitsus viskas selle kava prügikasti.

Antud eelnõu sisaldab ka võimalust sõlmida paariaastane otseleping teenusepakkujaga, kui olud seda nõuavad.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda selgitas, et otselepingute sõlmimise võimaluse sätestamise eesmärgiks on eelkõige kaitsta parvlaevaühenduse kui elutähtsa teenuse toimimist kõikides võimalikes situatsioonides.

"Oluline on, et tegemist on üksnes järjekordse võimalusega, kuidas riigil on võimalik olenevalt olukorrast teenuse katkematut toimimist tagada, kuid mitte kohustusega," märkis Ruuda.

Kuna sõitjateveol laeva- ja parvlaevaliikluses on teenusepakkujaid vähe ja teatud olukorras võib avatud konkursi korras vedaja leidmine osutuda raskeks või lausa võimatuks, kuid alternatiivsete liikumisvõimaluste puudumisel on vaja tagada katkematu ja järjepidev liikumine just parvlaevaliikluse kaudu, siis oleks just otselepingu sõlmimise võimalus üheks võimalikuks väljapääsuks parvlaevaühenduse tagamisel teatud ettenägematutes olukordades.